Riigikogulaste suvine nahavedamine (ametlikku puhkust neil ju pole) kujuneb lühikeseks. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon tegi juba eile rahandus- ja põhiseaduskomisjonile ettepaneku alustada viivitamatult kolme komisjoni ühisistungitega, et valmistada ette riigikogu täiskogu istungid Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ratifitseerimiseks.
Lubatud on arutelude maksimaalset läbipaistvust ja ajakirjanduseltki oodatakse, et lugejatele selgitataks, mida ESM endast kujutab ja miks seda vaja on. Nagu oleme kirjutanud varemgi, on riigikogu otsustada, mille arvelt võetakse raha Eesti tulevaste kohustuste täitmiseks ESMis.
Augustis algavad teisedki kõnelused, nimelt 2013. aasta riigieelarve üle. Vastavalt eelarvestrateegiale peaks Eesti riigil olema järgmisel aastal kulutada 6,49 miljardit eurot. Prognoositav puudujääk tuleb 0,8 protsenti ja tasakaalu loodetakse riigieelarve viia 2014. aastal. Ent see ei pruugi nii minna, kui Eestil tuleks rohkem panustada reaalset raha euroala rahapotti.
Otsustavaks saab riigieelarve suuruse lõplikul määramisel augustis koostatav majandusprognoos.
Üle poole ministeeriumidest on oma osa taotluse riigieelarvest salastanud, sisulise vastuse andis läinud nädalal Postimehele vaid viis ministeeriumi. Suurimad kulud on sotsiaalministeeriumil, mis 2016. aastaks jõuavad pea pooleni kõigist Eesti eelarvekuludest.
Tavakodanikku huvitab vahest rohkemgi riigieelarve tulude pool. Pärnus tõusnud vee- ja kanalisatsioonitasu tähendab, et maksame nende teenuste pealt riigile rohkem käibemaksu. Inimesi võib ju hullutada üksikisiku tulumaksu vähendamisega, aga kaudsed maksud rühivad ikka ülespoole.