Jaanus Tiisvend: Elektrikoguste mõõtmisest

Jaanus Tiisvend. Foto: PP

Sel suvel on meedias kõlapinda saanud teema, kas ja millistel tingimustel saab võrguettevõtja elektriarvestite asukohta muuta. Seetõttu selgitame, kuidas elektrikoguseid mõõdame ja miks on aeg-ajalt tarvis arvesteid ümber tõsta.

Arvesti asukoht

Arvesti õigeim asukoht on liitumispunktis ehk omandi piiril. Kliendiga sõlmitud võrgulepingus on märgitud kliendi elektripaigaldise liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, mis määrab ära piiri võrguettevõtjale (näiteks Elektrilevi) ja kliendile kuuluva elektrisüsteemi vahel.

Liitumispunktist ühele poole jääb võrguettevõtjale kuuluv elektrivõrk ja teisele poole kliendile kuuluv elektripaigaldis, mis võib mõnikord sisaldada kümnete meetrite kaupa elektriliine. Selle elektripaigaldise ehitamise korraldab ja korrashoiu eest vastutab klient.

Võrguühendusi välja ehitades planeeritakse liitumispunkt üldjuhul krundi piirile. Siiski ei ole see kaugeltki ainus võimalik liitumispunkti asukoht. Liitumispunkt võib asuda näiteks hoone seinal, tänaval elektrikilbis, õhuliini mastis või mitmel pool mujal.

Kokku on vähemalt 16 võimalikku liitumispunkti asukohta ja need võivad jääda nii kliendi kinnistust sisse- kui väljapoole. Liitumispunktide eri asukohad on tingitud konkreetse võrgu omapärast ja need võivad ajas muutuda. Näiteks tänavate või elektrivõrgu ümberehituse tõttu: kui õhuliin asendatakse maakaabliga, ei saa liitumispunkt asuda enam õhuliini mastis.

Ühtset ja kindlat liitumispunkti asukohta seega ei ole, samuti ei paikne liitumispunkt sugugi alati kliendi enda kinnistul.

Liitumispunktist algab kliendile kuuluv elektripaigaldis. Üks 16st võimalikust liitumispunkti asukoha variandist on kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis.

Liitumispunktist erinev mõiste on “mõõtepunkt”, mis teisisõnu tähendab elektriarvesti asukohta. Enamasti asub arvesti liitumispunktis, mis on reegliks õigusaktide mõttes. Nii ütleb võrgueeskirigi, et võrguteenuste ja elektrienergia tarbimine mujal kui liitumispunktis on erand. Elektrikoguste mõõtmine liitumispunktis on mõistlik, sest ühtib omandi piiriga – alates liitumispunktist algab kliendi enda voli ja vastutus elektripaigaldisega toimetada.

Kõik võrguettevõtjale kuuluvad arvestid ei asu praegu siiski ainult liitumispunktis. Erisusi on tekkinud ajaloolistel põhjustel ja võrgu eripära tõttu. Nii paikneb elektriarvesteid näiteks eramutes, trepikodades või isegi korterites.

Vajadusel muudetakse arvesti asukohta

Neid arvesteid ei ole me tõstnud liitumispunktidesse masstööna, vaid olukordades, kus see on vajalik võrguettevõtja kohustuste täitmisel või kliendist tulenevatel põhjustel, näiteks juhtudel, kus klient ehitab maja või oma elektripaigaldise ümber. Võrguettevõtjal võib arvesti ümbertõstmise vajadus tekkida võrgu ümberehitamisel või olukordades, kus vastutuse piir on vaja väga selgelt määratleda.

Sellise juhtumi üks näide on see, kui liitumispunktist kliendi arvestini kulgeval kliendile kuuluval kaablil on rike, mis on põhjustanud näiteks kliendi tarbimiskoguste suurenemise, millega klient ei nõustu. Kliendile kuuluva kaabli korrashoiu eest peab aga hoolitsema klient ja niisugustel juhtudel aitab selgust luua taas olukord, kus nii omandipiir kui arvesti asuvad samas punktis.

Võrguettevõtja kohus on tagada elektrivõrgu parim toimimine ja tarbitud elektrikoguste mõõtmine. Seetõttu näevad võrgueeskirjas toodud põhimõtted ja konkurentsiameti kinnitatud võrguteenuse osutamise tüüptingimused ette, et võrguettevõtjal on õigus talle kuuluva arvesti asukohta muuta. Seda teeme me vastavalt reaalsele vajadusele.

Et elektrikoguseid täpselt mõõta, peame jälgima, et kasutusel oleksid korras mõõteseadmed ja mõõtmine toimuks õiges asukohas. Samuti on võrguettevõtjale seatud konkreetsed eesmärgid pidevaks kao vähendamiseks, sest kadu tuleb ju kinni maksta kõikide elektritarbijate ühise rahakoti arvelt. Kadu on võrku sisenenud ja klientidele müüdud elektrikoguste vahe.

Füüsikalistel põhjustel tekkivat ehk tehnilist kadu vähendame eelkõige uuemate võrguseadmete paigaldamisega. Tundlikum on kommertskao ehk tavakeeli elektrivarguste teema.

Sellistel puhkudel puutume töö käigus kokku olukordadega, mis võivad eskaleeruda, kui mõnele kliendile “lekkivast” võrgust vigade otsimine ebameeldivusi valmistab või kui tal on mingi motiiv lekke leidmist takistada. Paraku vahel nii juhtub. Võrguettevõtja ei saa loobuda oma töö tegemisest “kaduva elektri” põhjuste otsimisel, sest see ei oleks aus teiste klientide suhtes.

Võidab terve mõistus

Olukordi ja klientide ettekujutust parimast lahendusest on erinevaid. Arvesti paiknemisega haakub näiteks kontrollnäidu võtmise või arvesti plaaniliste hooldustööde teema. Teisisõnu: võrguettevõtja sellised kohustused, mille täitmine võib klienti häirida.

Arvestite puhul, mis asuvad kliendi territooriumil, peame oma kohuste täitmiseks klienti tülitama. Nende arvestite osas, millele pääseme ligi ise ehk mis asuvad näiteks liitumispunktis krundi piiril, ei pea me klienti häirima. Et arvesti ja selle korrashoid kuulub niikuinii võrguettevõtja vastutusele, näeb osa kliente selles mugavat lahendust, kuid osa eelistaks siiski arvesti hoidmist magamistoas valvsa silma all.

Meie kogemus näitab, et vaatamata keerukatele teemadele, sünnib enamik kokkuleppeid klientidega konstruktiivselt ja mõistlikult. Pole ju meie eesmärk viidata seadusesätetele ja meie õigustele, vaid leida lahendus, mis arvestaks parimal võimalikul moel elektrivõrgu töökindlust, kõigi klientide ühishuve ja konkreetse kliendi soove.

Juhtumid, kus klient meie tegevust ei mõista või ei soovi mõista, on õnneks siiski pigem erand.