Tallinna avastamiseks tasub aega varuda

Teletorni vaateplatvormil saab kogeda, mis tunne on, kui jalge all asub 170 meetrit tühjust. Foto: Ardi Truija

Kuigi Tallinn kuulub Euroopa väikseimate pealinnade sekka, on tegu linnaga, mille vaatamisväärsuste põhjalikuks uudistamiseks ei piisa suurte vahemaade ja aeglase liikluse tõttu isegi paarist päevast.

Nii võiks alustada pealinna kultuuriobjektide avastamist marsruudi paika panekuga, sest vahemaad on Tallinnas tõesti suured ja kulgemine aeganõudev.

Kui võtate ette Kadrioru-Maarjamäe suuna, on üsna tõenäoline, et linna teises otsas asuv loomaaed jääb sel päeval avastamata.

Kuid põnevat leidub sealgi. Näiteks saab järjest läbi käia teletorni, kõrval asuva botaanikaaia, Maarjamäe lossi, Kadrioru lossi ja lähedal asuva Miia-Milla-Manda lastemuuseumi, Vilde ja Tammsaare majamuuseumi. Kui aega üle jääb, võiks põigata Eesti okupatsioonide muuseumisse.

Kumu avastamiseks tasub aga kindlasti eraldi aega varuda.

Kesklinnas saab ühe hooga läbi käia Vabaduse väljaku all asuva AHHAA, Kiek in de Köki bastioni koos sinna juurde kuuluvate bastionikäikude ja vanalinnas asuvate muuseumidega. Tasub teada, et bastionikäikudesse tehakse ekskursioone ja koht sinna tuleb eelnevalt broneerida.

Laste jaoks on väga põnev külastada Laial tänaval nukumuuseumi ja relvahuvilistele on huvitav Pika tänava Suurgildi hoone relvakamber.

Kesklinna lähedal Kalamajas asub lennusadam, kuid selle külastamise võiks võtta samuti eraldi päevakorda, sest angaarides ja suurel territooriumil uudistamist-tegevust jagub.

Linna teise otsa jäävad loomaaed ja Rocca al Mare vabaõhumuuseum, mille mõlema külastamiseks tuleks samuti tunde varuda.

Kui muidu on Tallinna vaatamisväärsused üsna omanäolised ja hästi sisustatud, siis ühega on kõikjal totaalselt mööda pandud. Nimelt on pea igas külastuskohas interaktiivseid ekraane. Kui paaris kohas on nende näppimine isegi põnev, siis võib olla kindel, et päeva peale muutuvad ekraanid tüütuks ja ebahuvitavaks ning sealt pakutavat infot ei suuda keegi lõpmatuseni vastu võtta.

Kaardiga saab soodustusi

Tallinna linn on töötanud välja Tallinn Cardi nimelise kaardi, mis on mõeldud kõigile neile, kes soovivad teha tutvust linna turismiobjektidega. Tallinn Cardi saab soetada kuueks tunniks kuni kolmeks ööpäevaks.

Tallinn Card on linna külalisele ja elanikule mõeldud kaart, mis muudab linnaga tutvumise lihtsaks ja mugavaks. See võimaldab tasuta sissepääsu linna tähtsaimatesse vaatamisväärsustesse, tasuta sõitu ühissõidukitega kõikidesse Tallinn Cardi sihtkohtadesse, tasuta linnaekskursiooni ja annab mitmeid soodustusi.

Tallinn Cardi saab soetada 6, 24, 48 või 72 tunniks. Alla kuueaastastel ei ole kaarti vaja 7-14- aastased saavad kaardi poole hinnaga.

Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna turundusbüroo peaspetsialisti Mall Oja teatel kuulub Tallinn Cardi kultuuripaketti ligi sada teenusepakkujat.

Kaarte saab soetada Tallinna linna turismiinfost, Tallinna väravatest: bussijaamast, lennujaamast, hotellide vastuvõttudest. Seda müüvad ka reisibürood.

Kaart võib kujuneda igati targaks ostuks ja anda märgatava säästu, kui on plaanis ette võtta mitmepäevane korralik Tallinna vaatamisväärsuste tuur. Paari muuseumi külastamiseks ei ole kaardi soetamine otstarbekas.

Autoga liiklemisel on eelis

Tallinn propageerib küll hoolega ühissõidukite kasutamist, kuid samal ajal on oma sõidukiga liikumine märgatavalt kiirem ja mugavam. Meil ei tekkinud Tallinnas kordagi probleeme parkimisega. Kesklinnas on parkimiskohtade leidmine eriti lihtne. Auto saab jätta näiteks Vabaduse väljaku alla tasulisse parklasse. Kesklinnas on teisigi tasulisi parklaid, mille hinnad sõltuvalt teenusepakkujast varieeruvad.

Teletorni ja lennusadama juures on parkimine aga üldse tasuta. Samal ajal on sinna ühissõidukiga sõita üsna keeruline ja Tallinna mitte tundev inimene peab raiskama esmalt aega, et endale üldse ühissõidukite marsruudid ja kellaajad selgeks teha.

Tallinnas pakub kaks ettevõtjat kahekorruseliste bussidega linnas mitmel marsruudil turismireise. Kõik reisid algavad ja lõpevad Viru väljaku juures.

Ühes kahest bussist, Tallinn City Touril, kehtib Tallinn Card, millega saab teha sõidu tasuta. Et firmade peatused on lähestikku, on kaardi omanikel kasulik neid mitte segi ajada.

Kahekorruselises avatud katusega bussis sõitmine on omaette elamus, kuid ekskursiooni soovitaks siiski ette võtta tõelistel ajaloo- ja kultuurihuvilistel. Bussis töötab mitmekeelne audiogiid, mis tutvustab pea iga teist hoonet ja kohta, kust buss oma teekonnal möödub, kuid pärast esimest emotsiooni võib sõit muutuda üsna igavaks, kui te ei ole valmis klappidest tulvavat ajaloolist infot vastu võtma.

Samal ajal on City Touri bussiga näiteks mugav sõita teletorni. Peatus asub kohe torni ees.

Põnevaid objekte

Lennusadam

Meremuuseumiks kohandatud vesilennukite angaarid valmisid Peeter Suure merekindluse osana 1916. ja 1917. aastal.

Muuseumi kolmel tasapinnal saab tutvuda nii Eesti kui rahvusvahelise meretehnika ajalooga.

Meremuuseum tervitab külastajat Eesti pikima akvaariumiga. 30 meetri pikkuses veeanumas ujuvad Eesti tuntud mageveekalad.

Muuseum on jagatud kolmeks tasapinnaks: näha on veealune, vee- ja veepealne maailm.

Veealust maailma iseloomustavad muuseumis kalade kõrval näiteks elusuuruses allveelaev Lembitu, kuhu pääseb sisse, palju veealust sõjamoona ja muudki. Saab teada, et kunagi ehitati allveelaevu isegi aurukateldest ja need liikusid vända jõul. Ainsaks relvastuseks oli laeva sabas nööri otsas ujunud miin, mis aeg-ajalt lasi vaenlase asemel õhku hoopis miini transportinud allveelaeva.

Veemaailma iseloomustavad reidil seisev aurik-jäämurdja Suur Tõll, kalapaadid ja palju muudki. Lisaks on angaari välja pandud purjetajate Toomas ja Tõnu Tõniste 470-klassi purjepaat, millega kaksikvennad võitsid 1992. aasta Barcelona olümpiamängudelt pronksmedali.

Pärnakate rõõmuks on eksponaatide seas hõljuk SCAT II, mis osteti 1997. aastal Pärnumaa päästeteenistusele. Kiiresti sai aga selgeks, et hõljuk osutus Eesti oludes kasutuskõlbmatuks.

Veepealset maailma iseloomustavad rannakaitse- ja õhutõrjepatareid ja nende vähendatud koopiad. Samuti on näha vesilennuk Short 184 ja turnida saab lae alla viival rippsillal.

Lennusadam on põnev külastuspaik kogu perele. Soovi korral saab poseerida eri ajastute meremeeste rõivastes. Seal olles on hea võimalus külastada naabruses asuvat Patarei vanglat.

Tänavu juuli keskel avatud muuseum on sattunud aga juba suurde skandaali. Nimelt otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus riigihangete seaduse rikkumise tõttu meremuuseumilt tagasi nõuda viis protsenti ehk 278 031 eurot lennusadama angaaride ehitustöödeks ette nähtud toetusrahast.

Tallinna teletorn

1980. aastal avatud teletorn läbis 2010-2012 põhjaliku uuenduskuuri ja nii leiab sealt põnevat uudistamist seegi, kes on teletorni varem külastanud.

Moskva olümpiamängude ajaks avatud 314 meetri kõrguse torni suurimateks muutusteks on renoveeritud majaesine park koos sissepääsuga ja täielikult uuendatud külastusplatvormid.

Vaateplatvorm asub nüüd 170 meetri kõrgusel 21. korrusel, kus asus vanasti restoran. Viimane on omakorda kolitud korrus kõrgemale, mis oli varem külastajaile suletud. Restoranist pääseb väliterrassile, kust avaneb hingemattev panoraamvaade Tallinnale.

Vaateplatvormil võib seista läbipaistva pleksiklaasiga kaetud avaustel, vaadata interaktiivsetelt ekraanidel filme Eesti tähtsündmustest ja piiluda kaamerate kaudu Tallinna elu reaalajas.

Esimesele korrusele on sisse seatud väike telestuudio, kus soovijad saavad tasuta sisse lugeda lühikese uudistesaate. Atraktsioon paistis olevat eriti popp laste seas. Videoklipi võib saata samast oma e-posti aadressil ja laadida selle siis tuttavatele vaatamiseks mõnda internetikeskkonda.

Teletorni külastamiseks tuleks varuda aega, sest torni tippu viiva liftini on elav järjekord. 49 sekundiga üles või alla liikuvas liftis võivad kõrvad lukku minna nagu lennukis.

Bastionikäigud

Muuseum Kiek in de Kök asub Harjumäe ja Toompea vahel 1475-1483 ehitatud suurtükitornis. Tornist pääseb bastionikäikudesse, kus on näha väljapanek Ingeri ja Rootsi bastioni ning kaitsekäikude ajaloost. Käikudesse pääseb ainult giidi saatel ja ekskursioonile on vaja end varem kirja panna.

See käik on Tallinna ajaloo üks põnevamaid osasid ja tasub igal juhul külastamist. Kuigi pealtnäha asuvad käigud maa all, on bastione ühendavad kaitsekäigud rajatud maa peale ja kaetud hiljem ligi 15meetrise mullakihiga. Tänu looduslikule soojustusele on käikudes aasta läbi ühtlane temperatuur, mis kõigub kümne soojakraadi ringis.

Nii on käike kasutatud sajandite jooksul kaitse eesmärgil ja väga paljuks muuks. Seal on asunud näiteks pommi- ja tsiviilkaitsevarjend. Käigud olid punkarite kooskäimiskohaks ja pärast taasiseseisvumist kolisid sinna mõneks ajaks elama kodutud, kes jagasid käigud omavahel elamispindadeks.

Ühte käiku on kronoloogilises järjekorras üles seatud stseenide, valgus- ja heliefektidega näitus. Näha saab unikaalseid ajalookaadreid 1944. aasta Tallinna pommitamisest.

Kui üks käik viib külastaja minevikku, siis teises sõidab rong, mis viib tulevikku. Rongi lõppjaamas ootab külastajat tulevikuvisioon aastast 2219, kui Tallinna linn saab tuhandeaastaseks.

Suur hulk relvi

Vanaaja huvilisele pakuvad kindlasti palju huvitavat Suurgildi hoone ja Maarjamäe loss.

Vanalinnas Pikal tänaval asuva Suurgildi hoone relvakambris on eksponeeritud üle 200 külm- ja tulirelva, teiste seas 13. sajandist pärinev Otepää varspüss ja vanim tervena säilinud Eesti tulirelv – 19. sajandil Tallinna linnamüürist leitud arkebuus.

Relvakambri ekspositsiooni täiendab relvasimulaator, mille abil saab tutvuda ajalooliste tulirelvade tööpõhimõtetega, alates laadimisest lasuni.

Kes tahab ajaloolisi relvi käes hoida ja neid kasutada, võiks külastada Koplis asuvat taktikalise laskmise keskust, kus saab tulistada kuni kaheksast ajaloolisest relvast. Aeg tuleks eelnevalt broneerida.

Midagi lastele

Tallinna külastus pole loomulikult midagi loomaaias käimata, kuid pealinnas leidub nooremale perele muudki vahvat.

2009. aastast tegutseb Kadriorus Tallinna linnamuuseumi filiaal Miia-Milla-Manda muuseum. Tegu on kuni 11aastastele mõeldud värvika teemakeskkonnaga, kus õppimine toimub mängu kaudu. Miia-Milla-Manda külastuseks tasub samuti aega varuda, sest väidetavalt on raske lapsi mängumaalt uuesti välja saada.

Vanalinnas Laia tänava alguses tegutseb teist aastat nukuteatriga samas majas nukumuuseum, kus on eksponeeritud suurem osa Eesti teatrinukkudest.

Muuhulgas saab näha näiteks Eesti vanimat säilinud teatrinukku Tiiut, kes osales Eesti draamateatri etenduses aastail 1938-1943.

Telenukke muuseumis üldiselt väljas ei ole. Erandiks on muuseumi rajaja ja nukuteatri pikaaegse juhi Ferdinand Veike isiklikust kollektsioonist pärinevad Hunt Kriimsilm ja Buratino.

Muuseumis tegutseb töötuba, kus igaüks võib ise nukke valmistada. Osa eksponaate on interaktiivsed ja nuppude abil liigutatavad.

Kes julgeb, võib külastada muuseumi õuduste keldrit, kus ees ootamas ainult hirmsad nukud eesotsas hambakaariesega.

AHHAA teaduskeskus

Vabaduse väljaku all asuva AHHAA teaduskeskuse Tallinna filiaal on peaaegu kohustuslik külastuskoht, kuigi koht võib teaduskauge inimese üsna külmaks jätta.

AHHAAs saab mänguliselt tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga ise katsetades ja avastades. Kindlasti on omanäoline kogemus peeglite labürint.

Praegu on keskuses avatud muusikateemaline interaktiivne näitus “Ahhaa, helisev füüsika!”.

Näitusel saab peaasjalikult proovida eri muusikainstrumente neid reaalselt katsumata.

Palju on interaktiivseid puuteekraane ja loomulikult võib väisata 4D elamuskapslit. Nüüd saab seal vaadata spetsiaalselt AHHAA jaoks toodetud 4D filmi “Ahhaa, Lottele külla!”