Häädemeestet läbivast maanteest veidi kõrvale Kooli tänavasse jääb õigeusu kirik, mille ehitamisest möödub 140 aastat ja kus selle tähtsündmuse puhul peetakse pühapäeval, 5. augustil piiskoplik liturgia.
Häädemeeste õigeusu kirik tähistab 140. aastapäeva
1. august 2012, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veepühitsusega algavale sündmusele lisab väärikust Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Stefanuse kohalolek, teenivad Pärnu ja Saare pühitsetud piiskop Aleksander ning ülempreester Ardalion.
Liivimaa kubermangu arhitekti Edelsoni projekti järgi 1872. aastal valminud Häädemeeste Issandamuutmise kirikule on aeg olnud armuline, sest pühakoda oma esindusliku ikonostaasiga on püsinud tsaariajast alates ja on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
Algsed nimetahvlid
Häädemeeste Issandamuutmise koguduse esimees Tõnis Joarand ütleb, et neil on sadakond liiget ja ilmselt on see Pärnumaal suurim maakogudus. Pühakojas toimetamiste kõrval tehakse jüripäeva eel heakorratalguid, käiakse hoolitseva käega üle kirikaed ja enne suurt juubelit pesevad naised aknasilmad särama.
Kirikuseinte vahel toimus viimane laulatus kolm aastat tagasi. Ristimisi on tihedamini, siitilmast ärasaatmisi veelgi tihemini. Kirikut lööb sisse-välja samuti Tõnis Joarand, tornis on neli kella, neist suurim kaalub 160 kilo.
Teenistusruumi seinal on kaks mälestustahvlit, pühendatud vabadussõtta jäänutele.
“Need on originaalid, olid preestri juures varjul ja uuesti panime need siia üles 1988, ajaloolane Küllo Arjakas oli toimingu juures,” selgitab Joarand kuldsete tähtedega kivisse raiutud nimede kohta.
Eesti vabadussõjas langenud võitlejatele on tänulik Häädemeeste kogudus mälestusplaadi avanud 31. augustil 1924. aastal ja sellel on 29 nime, neist üks naise oma: Liina Liiva. Tema päritolu ja tegevuse kohta pole kohalikel andmeid ning Joarand oletab, et ilmselt oli ta meditsiiniteenistuses, aitas haavatuid.
Valgele marmorplaadile on kuldsete tähtedega kantud vaid üks nimi. Selle plaadi on üliõpilaskorporatsioon Sakala pannud üles oma esimehele, vabatahtlikuna vabadussõjas võidelnud ja Narva all 18. jaanuaril 1919 langenud Michelmannile.
Neil, kes astuvad üle Häädemeeste õigeusu kiriku läve, tasuks mõttes peatuda mainitud nimetahvlite ees.
Ikooniseina lummus
Omaette vaatamisväärsus on kirikuga üheealine kolmekorruseline ikonostaas, mida on uurinud kunstiajaloolane, Tallinna ülikooli doktorant Linda Lainvoo. Tema sõnul on kõnealune pildisein üks suurejoonelisemaid, võrreldes piirkonna kirikutega. Loodud ajal, mil 1840ndate usuvahetuse laine on vaibunud ja poliitilise venestamise laine pole veel peale tulnud.
“Ikonostaas on suur, mõjub imposantselt ja on kunstiliselt ääretult huvitav, näiteks on äratuntav Raffaeli Sixtuse madonna koopia,” mainis Lainvoo. “Ikonostaasis väljenduvad kunstilised seosed, eri mõjud, see, mis oli ajahetkel moes, ja väga selge läänelik valik nende piltide osas, aga ka see, mida toonane Eesti talupoeg oli harjunud kirikusse sisenedes nägema.”
Lainvoo ütlust mööda annab Häädemeeste pildisein oma teostuse järgi võimaluse järeldada, kuidas aeg ja mood meid on mõjutanud, kuid küsimuseks jääb, kus see on valmistatud.
“See on Eesti kunstiajaloos tume laik, teame kohutavalt vähe sellest, kus ikonostaase valmistati,” tõdeb Lainvoo. “Pärnumaa konteksti arvestades on see pildisein tõenäoliselt valmistatud Riias, kus olid suured töökojad ning kasutati originaal- ja tüüpprojekte.”
Häädemeeste ikonostaas on kunstiajaloolase hinnangul valmistatud modifitseeritud tüüpprojekti järgi.
Möödanikust on teada, et 1840. aastatel vahetas enamik Häädemeeste kandi inimestest luteri usu õigeusu vastu lootuses saada Vene keisri kui valitseja usku astumisega maad. Ümbruskonna esimene õigeusu kogudus loodi Häädemeestel 1849. aastal, paarkümmend aastat hiljem ehitati tellistest kirik sibulkupliga kellatorniga. Omapära lisavad hoonele ümar- ja kiilkaared akende kohal.
Ülempreester Ardalion Keskküla tõlgenduse järgi tahtis hinge- ja ihunuhtlusest tüdinenud maarahvas õigeusku pöördumisega vabaneda mõisahärra sundusest.
Kohalike kinnitusel säilis Häädemeeste õigeusu kirikuhoone ja kogudus jätkas tavade edasikandmist tänu Saaremaalt pärit ülempreester Vassili Väinloole, kes 1947. aastast seal järjepidevalt neli aastakümmet tegutses.
Häädemeeste õigeusu kirik
* Häädemeeste Apostliku Õigeusu Issandamuutmise kirik on ehitatud 1872. aastal Liivimaa kubermangu arhitekti Edelsoni plaani järgi.
* Ehitismälestis.
* Ühe sibulkupli ja kellatorniga maakivi- ja tellisseintega krohvitud hoone.
* Tellised valmistas kohalik kõrtsmik Demetri Demetrov.
* Kellatornis oli kuus kella, mis viidi varjule esimese maailmasõja ajal. Praegu on tornis neli kella, neist raskeim kaalub 160 kilo ja on valatud Tartus 1924. aastal.
* Kolmekorruseline ikonostaas on arvatavasti valmistatud Riias ja pärineb kiriku ehitamise ajast. Põhjalikult on kunstiliselt mitmekülgset pildiseina uurinud kunstiteadlane Linda Lainvoo.
* Häädemeeste õigeusu kogudus asutati 18. septembril 1849. aastal, teenistusi peeti alguses mõisa pesuköögis ja preestrid olid vene rahvusest ning purssisid maakeelt.
* Kiriku pühitses issandamuutmise püha auks Riia piiskop Benjamin ja kiriku nimepäev on 6. augustil.
* Häädemeeste Issandamuutmise kogudus ja kirik kuuluvad Pärnu ja Saare piiskopkonda.
* Pühapäeval, 5. augustil toimub kirikus 140. aastapäeva puhul piiskoplik liturgia, millele eelneb veepühitsus.
Andmed: Pärnu Postimees