Häädemeeste valla suurima viljatootja perefirma Helgi & Pojad põllupidajate vendade Mihkel ja Jaanus Vainula tööpäevad venivad vahel koguni 14tunniseks, sest vili on vaja üles võtta.
Kuni vili põllul, pole põllumehel kindlust
8. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vennad ütlevad, et saagiprognoos on väga hea, lisades, et põllumehe heast aastast saab rääkida siiski alles septembri lõpus.
Vainulatel on Häädemeeste vallas haritavat maad 600 hektarit, sellest 100 hektarit on herne, 150 nisu, 150 rapsi ja niisama palju kaera all. 60 hektaril kasvab hea haljasväetis mesikas. Mesikat kasvatatakse neil põldudel mulla viljakuse tõstmiseks esimest korda, varem on sellel eesmärgil kasvatatud hernest. Hernest saab müüa, aga mesikas ongi ainult sissekündmiseks. Põllupidajad loodavad selle abil vähendada väetise- ja maaparanduskulu.
“Tänavu on kõik nii, nagu peaks, ei ole olnud vaja ümberkülvi teha. Ikaldus külastab meid ikkagi seitsmel juhul kümnest,” räägib Mihkel Vainula Häädemeeste külje all müriseva viljakuivati ukse ees. Just äsja on ta end veetünnis puhtaks küürinud ja puhta särgi selga saanud.
Õliste kätega
Mihkel on viljakuivatis olnud ametis remontimisega. Kuivati töötab hakkepõleti abil, kus kütteks viljajäätmed, mitte nafta. Nii pole vaja maksta vilja kuivatamise eest sentigi ja vilja saab koristada iga ilmaga. “Võtame vilja siis, kui kuivatis on ruumi. Vilja niiskus võib olla kuni 30 protsenti,” seletab Mihkel.
Kuivati on töökorras ja tavaliselt seal midagi ei juhtu, aga täna läks teisiti. “Läksin korraks koju sööma, tagasi tulles oli üks elektrimootor maha põlenud ja kuivati kokku jooksnud. Nüüd olen kaks tundi kuivatis higistanud, et masinaid uuesti tööle saada,” seletab Mihkel.
Vend koristab parajasti kusagil põllul rapsi. “Sai kombaini just hommikul korda. Ta näeb välja kui tont, just nagu minagi,” kommenteerib Mihkel ja on valmis rapsipõllule ühe tiiru tegema.
Selgub, et kodu ja põldude vahet liigub Mihkel mootorrattaga – tal on 1,8-liitrise mootoriga Suzuki Intruder.
Ja kogu põllupidamise töö teevad ära vennad kahekesi: Mihkel on ettevõtmise ajutrust, tema tööks on põldude sügavkobestamine, vilja kuivatamine ja väljavedu ning Jaanus külvab ja koristab, tegeleb väetiste ja taimekaitsega.
Kuidas tänavu saagikusega lood on? Mihkel lausub, et tänavu teevad põllupidajale rõõmu kõik kasvavad kultuurid, välja arvatud taliraps. Kevadel kahjustas põldusid liigvesi ja võttis rapsist kolmandiku.
“Kui tavaliselt teeme külvi nädalaga, siis tänavu tegime seda kuu aega, sest ei saanud põllule. Saime suure surmaga vilja külvatud ja nädala pärast hakkas see tipp-topp tärkama, kui tuli vihm ja kõik põllud jäid vee alla.”
Ülejäänud kultuurid ei anna just supersaaki, aga aastate lõikes jõuavad need oma saagikuselt esiviisikusse kindlasti. Ja nii ilusat suvinisu pole enne olnud.
Ühest rahehoost piisab
“Rahul olen alles siis, kui vili on kuivatitorust koormasse pandud. Nii kaua, kui vili seisab põllul, pole kindlust – aitab ühest purgaast ja see on läinud,” seletab Mihkel ja viipab põldude suunas. “Mul on 100 hektarit hernest – ühest otsast hakkab juba kolletama, aga ilmateadet vaadates ei tahaks, et ta veel valmis saaks.”
Miks Häädemeeste kandis taliviljad ikalduvad? Mihkel räägib, et mere läheduse tõttu jääb vili karastamata ja külv ei saa valmistuda talvekülmadeks. “Kui Massiaru meestel on esimene lumi maas, on meil ikka sula. Kui aga õues on 15 kraadi külma, kipub see meie talirapsi ära võtma.”
Põllul ja börsil
Selgub, et põllumehe uni on siiski hea, ta ei vaeva end ülearu ilma ja ikalduse pärast – need on asjad, mida muuta ei saa “Enne kella 7 ei ärka ma hommikuti kunagi. Nii kui ärkan, nii mõtlen, mida tuleks kiiremas korras just täna teha,” kirjeldab Mihkel tavalise tööpäeva algust.
Mihklil kasvab kodus kaks poega ja mees alles vaatab, kas nad on põllumehe tüüpi. “Et tahaks tulla müra ja tolmu sisse käsi mustaks tegema. Siidikäpp ei tohi olla. Sul peab olema julgust otsuseid vastu võtta. Praeguse seisuga on mul kurb, et ma ei olegi niivõrd põllumees, kuivõrd börsimaakler,” räägib põllupidaja.
Mihkel peab suutma jälgida jooksvalt börsil viljahinda ja õige hetke ära tabama, millal see lukku panna. Samal ajal peab ta jälgima, et põllul oleks, mida müüa, sest, kui vili ei kasva nii hästi ja põllult midagi ei tule, peab ta trahvi maksma.
“Kui müüd börsil mingi koguse vilja maha, tuleb see samal hooajal välja anda. Ega neid seal huvita, et tuli rahehoog ja tegi rapsipõllu maatasa.”
Ja muidugi on hinna lukku panemisel tippu tabada väga raske. Üks põllumees võidab, teine kaotab – kurb on, kui paned kevadel rapsimüügi hinna lukku ja pead nüüd nägema, kuidas hind kerkib.
Loobumise tunne on Mihklil olnud viimased kolm aastat. Põldu narrima ta küll ei kavatse hakata – niitma või mahetoodangut kasvatama. Mahepõllundus nõuab teistmoodi lähenemist ja kogu tehnikapark tuleks ümber vahetada. Tehnikat on perefirmal kolm korda suurema pindala jaoks, kui ta praegu kasutab. “Oleme meeletu raha investeeringute alla pannud. Me pole üldse enda heaolu peale mõelnud, vaid teinud kõik, et iga masina jaoks oleks asendus.”
Kuivati ees seisab kapitaalremonditud traktor Kirovets 701 aastast 1986, õhkistmega. “Ega seda mul tegelikult vaja ole, aga see on nii odav, võrreldes Fendti traktoriga (Fendt on traktorite Mercedes), 10-20 korda odavam,” seletab Mihkel.
Ettevaatlikud prognoosid
Mihkel Vainula usub, et Eesti põllumehi võib peatselt tabada hull olukord. Nagu pärast 2008. aastat, kui oli hea vilja hind – 2.60 krooni maksti kilogrammilt. Nagu praegu. Ja mis juhtus?
“Sellest tuli jama, mida põdesin kaks ja pool aastat. Järgmisel aastal vilja hind langes ja mul tuli maksta igale koormale 30 000 krooni peale: vilja müügihind oli 90 senti kilogrammilt, vilja omahinnaks oli aga 1.50 krooni. Mul oli meeletult ilus rukis,” räägib mees pead vangutades. Pärast seda pole Mihkel enam rukist külvanud.
‘Nüüd prognoosib Mihkel sedasama trendi. “Vilja hind ei ole seotud nõudlusega. Euroopa laod on vilja täis. See on puhas börsimull. Praegu on nafta hind kõrge. Aga kui nafta hind kukuks kolmandiku võrra, paisatakse vili börsile müüki ja hakataks naftat ostma, et nafta hinda üles lüüa. See kõik pole seotud tootmisega,” on Mihkel Vainula kindel.
Veebruaris saab pereettevõttel 20 aastat põllutööd. Alustades oli meestel kolm hektarit söötis põldu ja traktor D25. Murranguaasta oli kümne aasta eest, kui mõisteti, et kombainide töökindlus oli vilets ja seljad masinate parandamisest haiged. Laenude ja liisingutega osteti uus tehnika.
“Meile meeldib kasvatada seda, mis saaki annab. Aga see on etteaimamatu. Seda näed alles jaanipäeval, kas õnnestus või mitte,” lõpetab põllumees jutu.