Aasta alguses jõustunud seadusemuudatus, mis võimaldab määrata väärtegude eest asenduskaristusena üldkasuliku töö, on ainuüksi Lääne prefektuuri mõjualas andnud ligi poolesajale inimesele võimaluse oma patud tööga maha pesta.
Töö teeb vabaks ehk raudade asemel reha
9. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, mis on ühiskondlikult kasulik töö, täpselt määratletud ei olegi. Ent nagu selgitas Lääne prefektuuri üldkasuliku töö koordinaator Sirli Seegar, lähtutakse printsiibist, et töö peab olema kogukonnale kasulik.
Näiteks 2004. aastal maksuseaduse rikkumises süüdi mõistetud ajakirjanik Vallo Toomet olevat talle määratud “intellektuaalset laadi” üldkasuliku töö tunnid teinud täis Eesti Päevalehes töötades.
Kasulik, mitte kasumlik
Siinmail on rohkem rõhku pandud korrastavat laadi üldkasulikule tööle.
Nii on paljud süüdimõistetud jõudnud Metsakalmistule. Seda tänu osaühingule Pärnu Haldusteenused, mis pakub neile võimaluse anda oma ühiskondlik panus koristus- ja riisumistöödega.
“Sellised lihtsad tööoperatsioonid,” selgitas linnaettevõtte juht Raul Sarandi, kelle kinnitusel jagub kalmistul tööd lõputult. Nii ettevõtte palgal olevatele kui kohtukorras tööle määratud inimestele, kelle tasuks on tund tunni haaval maha tiksuv karistus.
Ent nagu Sarandi toonitas, ei ole süüdimõistetute tööle kaasamist eetiline vaadata kui soodsat võimalust tööjõukulude pealt kokku hoida. “Ta peab olema ühiskonnale kasulik, aga mitte ühele või teisele äriühingule kasumlik,” sõnas ta.
Raeküla kogukonna jaoks on ühiskondlikule tööle määratud olnud kasulikud Raeküla Vanakooli keskuse kaudu, kus nende panuseta oleks nii mõnigi asi tegemata jäänud. “Vahendid muretseme, aga tööjõu jaoks ei jätku raha ja siis nemad aitavad meid,” sõnas keskuse juhataja Liivi Kaasik. “Nad on meie juures siin õue peal töötanud, siis on nad seinu värvinud, ruumi remontinud, värvimistöid ja sanitaarremonti teinud.”
Järgmiselgi nädalal saabub Kaasiku andmetel üks mees üldkasuliku töö kohustuse raames sealsete noortele mõeldud ruumide lagesid ja seinu värvima.
Nagu Kaasik naljaga pooleks ütles, pääsevad sisetöödele ainult need, keda rohkem usaldatakse. Mitte et nad eelnevalt uuriks, mille eest inimest karistatud on. “Aga kui on kusagilt imbunud …, siis nad on meil õues välitööde peal: koristavad lehti ja niidavad muru ja kõike teevad,” jälgitakse kahtlasemat kontingenti aknast.
Peale kohtukorras saadetute on keskus saanud abikäsi alaealiste asjade komisjoni kaudu. “Pisikesed tüdrukud, kes on võib-olla pubisse vale nime all läinud, on meil kappe värvinud,” tõi Kaasik näite, milleni võib seaduse vastu eksimine viia.
“Nii et oleme nende tööd usinasti kasutanud,” ei tee Kaasik saladust. Ent see on vastastikune kasulik koostöö. “Nad ei ole kunagi siit ära läinud rahulolematuna,” kinnitas ta.
Ja nii mõnigi on tagasi tulnud. Omal tahtel ja keskuse kutsel. “Oleme öelnud, et tulge meie juurde teistmoodi, mitte läbi politsei,” rääkis Kaasik.
Üksjagu süüdimõistetuid on ühiskonna ees oma töökohustuse täitnud aktiviseerimiskeskuse Tulevik kaudu. “Peamine on küttepuude tegemine, samuti kasutame neid transporditöödel ja aeg-ajalt heakorratöödel või ringluspoes,” loetles Tuleviku juhataja Mirjam Vabrit, kelle sõnul sõltub see, milline töö inimesele antakse, eelkõige tema oskustest.
Kitse kärneriks ei sunnita
Et kits ei satuks kärneriks, katsub Seegar enne, kui süüdlane tööandja juurde suunatakse, temaga vesteldes välja selgitada, millised on inimese erialased oskused ja eelistused. “Kas siis rohkem füüsilist või vähem füüsilist – kellel kuidas tervis võimaldab,” on siin tema ütlust mööda võimalikud mõningad vangerdused. “Aga päris nii mitte, et sinna tahan ja sinna ei taha.”
Maakonnas on Lääne prefektuuri haldusalas määratud üldkasuliku töö raames karistatud oma panuse andnud näiteks Häädemeestel, kus vald kasutas neid hädavajalike tööde tegemiseks. Nii lõhkusid ja saagisid üldkasuliku töö tegijad talvist küttematerjali Massiaru algkoolile ja Häädemeeste vallamajale.
Kokku saabus aasta kuue esimese kuu jooksul Lääne prefektuuri 46 kohtulahendit, milles rakendati karistusena üldkasulikku tööd.
Enamikul juhtudest on tegemist liiklusseaduse rikkumistega, seda koguni 54 protsendil juhtumitest. Rikkumiste hulgas on veel alkoholiseaduse vastu eksimisi, avaliku korra rikkumisi ja varavastaseid süütegusid.
Nagu neist osale tööd andnud Sarandi, Kaasik ja Vabrit kinnitasid, pole põhjust süüdimõistetute tööpanuse ja kultuuri pärast kurta. Üldiselt. Ent eks inimesi ole igasuguseid. “On neid, kes usinasti oma töö ära teevad, aga on ka paadunud patukotte, kelle jaoks on töötegemisest olulisem reha najal aega mööda saata,” sõnas Sarandi.