Jahe öö unetuid kultuurihuvilisi ei heidutanud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit andis hoogsa etenduse filmi “Mehed ei nuta” ainetel.

FOTO: Urmas Taul

Hoolimata jahedast ilmast, kogunes Pärnu kesklinna ja ranna ümbrusesse laupäeva õhtul suur hulk unetuid nautima tänavafestivali “Augustiunetus” melu. Üritusi leidus igale maitsele ja neid jagus pärastlõunast hiliste öötundideni.

Unetuse jooksul läbiti kaks kilomeetrit magamisrõivais ja kiireimate kõrval autasustati parimaid kostüümikandjaidki.

FOTO: Urmas Taul

Unetuse jooksul läbiti kaks kilomeetrit magamisrõivais ja kiireimate kõrval autasustati parimaid kostüümikandjaidki.

FOTO: Urmas Taul

Unetuse jooksul läbiti kaks kilomeetrit magamisrõivais ja kiireimate kõrval autasustati parimaid kostüümikandjaidki.

FOTO: Urmas Taul

“Augustiunetusel” jätkus vaatamist ja tegevust kõigile lastest täiskasvanuteni.

FOTO: Urmas Taul

Tuurit-Tuuriti seltsimehed unetud tõid Rannaparki hulgaliselt publikut.

FOTO: Urmas Taul

Kehakinnituseks pakuti teed, kohvi ja suupisteid vahvlitest inglispäraste võileibadeni.

FOTO: Urmas Taul

Härrad August ja Unetus uurivad “Augustiunetuse” ajalehest, mida järgmiseks ette võtta.

FOTO: Urmas Taul

Kunstiturgu peeti otse keset Supeluse tänavat. Pildil Pärnu kunstiklubi maalid.

FOTO: Urmas Taul

Laupäeva pärastlõunal alanud festivali avasid härra August ja härra Unetus pantomiimiga. Samal ajal algas rida ettevõtmisi kõikjal linnas, näiteks Supeluse tänava kunsti- või moeturg ja üheõhtukohvikud, oma järge ootasid esinejad iluvõimlejatest akordionistideni.

Omaette vaatamisväärsuseks kujunes laste kirbuturg, juba eelmisel festivalil alguse saanud ettevõtmine, kus turu korraldajateks lapsed. Täie tõsidusega näitasid nad oma kaupa: siin väikseks jäänud rõivad ja mänguasjad, seal arvutimängud ja käsitöö.

Elevust tekitas tasakaaluspordiala slackline, kus noormehed puude vahele tõmmatud kummilindil trikke tegid. Eriti suurt huvi tundsid ala vastu pere pisemad liikmed ja madalamatel kummilintidel kiikus neid lausa kümmekond korraga.

Rannapargis toimus aga unetuse jooks, mis samuti on üks traditsioonilistest “Augustiunetuse” üritustest. Magamisrõivais tuli läbida kaks ringi ümber Rannapargi, saatjaks pealtvaatajate ergutushüüded.

Mida õhtu edasi, seda julgemaks muutusid tantsijad. Kui pärastlõunasi etteasteid kuulati paigal seistes ja vaid mõni lõi jalaga rütmi kaasa, siis Airi Allvee ja Swingkompanii G7 viimaste lugude ajaks oli Estonia termide esine nii ülerahvastatud, et tuli hoolega jälgida, et mõne teise paariga suures tantsuhoos kokku ei põrkaks.

Õhtu viimaseid sündmusi oli filmiprogramm rannakinos, põimitud muusika ja tuletantsuga. Punkti panid elamustele üle taeva sööstvad meteoorid ja kohati oli isegi raske otsustada, kas suunata pilk tantsijale, muusikutele, ekraanile või taevasse.

Samasugune tunne jäi sisse “Augustiunetusest” tervikuna, kus üritusi nii palju, et paratamatult jäi mõnel käimata. Siiski tundub, et see festival on leidnud kindla koha suvises Pärnus, kus külmale vaatamata on sajad inimesed valmis veetma õhtu ja pool öödki kultuurist kihavatel tänavatel.

Tagasi üles