Mullu kevadel Pärnu Ehituse ABCst korstnapitside tarvis hea hinnaga silikaattelliseid ostnud Oodu Hansen pidi juba aasta hiljem ostu kahetsema: kivid kõik puha pragulised. Kui aga Hansen läks korstnasse kirjutatud 158 eurot tagasi nõutama, tegid müüja ja tootja talle selgeks, et klient on oma õnnetuses ise süüdi: ostis valed tellised.
“Ta kasutas teise sordi kivi, mis ei ole mõeldud korstna ehitamiseks,” rääkis kohapeal korstnapitse inspekteerimas käinud AS Silikaadi müügijuht Algis Sarapson. “Ta oleks pidanud tarvitama vääriksilikaattellist, mis on mõeldud just selleks otstarbeks.”
Ent mis vahe on reasilikaadil ja vääriksilikaadil? “Reasilikaattellis pole oma ehituselt mõeldud tingimustesse, kus esineb samaaegselt niiskus ja äärmuslikud temperatuuri kõikumised, nagu see just korstna puhul on,” selgitas Sarapson. “Reasilikaadi pind sisaldab mikrovahesid, mis piisava krohvita võib niiskuse ja ülisuure kuumusega mängima hakata.”
Soodne pakkumine
Tõepoolest, Hanseni ostuarvel on must valgel kirjas, et ta soetas endale tükihinnaga 288 silikaadist reatellist. Rea- või vääriktellis – sellest ei pea klient midagi teadma. Tema tahtis telliseid korstnapitsiks. Ja just selle tarvis olevatki Hanseni väimees Ehituse ABCst kive küsinud.
Pärnu Ehituse ABC juhataja Sulev Tõnissoo väitel aga pole tema ega müüjad kindlasti nii rumalad, et pakkuda korstna ladumiseks reatellist. Seda enam, et vääriktellise eest saab rohkem raha küsida.
“Ma müün alati kallimat asja. Kui inimene hakkab korstent laduma, tuleb talle müüa õiget asja,” kinnitas Tõnissoo, et Hanseni jutt on niisama läbi ja lõhki vale kui tema korstna tellised. “Meil tuleb päris palju kokku puutuda klientidega, kes ostavad, vaadates vaid hinda, ja pärast on nõus ei tea mida tegema, et oma praaki kellegi teise kaela ajada ja raha tagasi saada.”
Hansen on Tõnissoo veendumuse kohaselt ise süüdi ja seega hüvitist ei saa. Küll pakkus ta hea tahte näitamiseks Hansenile uute korstnapitside ehitamiseks letihinnast mõnevõrra soodsamalt väärikkive. Selle pakkumise lükkas Hansen tagasi.
“Mine minema!”
Et Tõnissooga telefonitsi peetud läbirääkimised Hansenit kuhugi ei viinud, läkitas ta oma tütre kauplusejuhataja jutule. “Poejuhataja rääkis tüdruku oma targa jutuga nii tuimaks, et too tuli sealt tagurpidi uksest välja: selle mehega ei saa mitte midagi teha,” meenutas Hansen. Pärast seda, kui väimeeski oli läbirääkimistel põrunud, pöördus Hansen tarbijakaitse poole. Ja pettus jälle, kuna seal soovitatud tal kohtusse minna.
Ei jäänudki kaks infarkti ja insuldi üle elanud pealt 70 aasta vanusel Hansenil muud üle, kui tuli läinud nädalal ise Tõnissoo jutule minna. See oli viga. Hanseni kirjelduse kohaselt viskas turske Tõnissoo ta sealt sisuliselt välja.
Tõnissoo ei eita, et nende vestlus tõepoolest lühikeseks jäi. “Mina ütlesin niimoodi: kuule vana, mine siit kiiremas korras minema,” kinnitas ta. Ütles koguni nii veenvalt, et Hansenil olla enda sõnutsi tekkinud hirm, et ta kohe-kohe trepist alla tõugatakse.
Ja Hansenil tuleb oma praguliste korstnapitside ja saatusega leppida. “Püsti veel püsib ja suitsu läbi laseb,” ütles mees, kes plaanib korstnaid kasutada seni, kuni kannatab.
Siis annab praakkorstnale kirvest ja laseb uue ehitada. Telliseid selle tarvis ta aga enam Ehituse ABCst ei võta.
“Ei mina oma nina enam sinna topi, ei taha teist korda mööda pükse saada,” lausus Hansen, olles endiselt seda meelt, et ju talle kaupluses ikka külma tehti.