Juhtkiri: Alamakstud palgasõjaväelased

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Vana tõde on see, et kui rahvas ja riik ei suuda toita-katta oma armeed, sunnitakse ta varem või hiljem hoolt kandma võõra väe eest. Eestil on see kogemus olemas.

Kaitseväelaste äsja lahvatanud palgaskandaal ei ole midagi uut. Pärnu Postimeest nõustanud ohvitser ütles, et kesine palk on olnud probleem juba aastaid, kuid nüüd on paljudel meestel kannatuste karikas pilgeni täis saanud.

Läinud aastal lahkus kaitseväest kaks kõrgemat, 24 vanem- ja 55 nooremohvitseri, 69 vanem- ja 129 nooremallohvitseri ning 119 reameest.

Kaitseminister Urmas Reinsalu on palunud kaadrikaitseväelastel pool aastat lahkumisega kannatada, lubades palgatõusu.

Kurb tõde on selles, et ilmselt peab Reinsalu paremateks palkadeks raha leidma kaitse-eelarvest. Nii-öelda sisemistest reservidest, mida ei pruugi õigupoolest ollagi.

Kaadrikaitseväelase sissetulek on tema palk. Soodsa üürimääraga kortereid ei jagu kaugeltki kõigile. Kunagi makstud toiduraha on ajalugu ja tasuta söögil ollakse vaid katlatoidul ehk väliolukorras. Tasuta on veel vaid vormiriietus.

Motivatsiooni on aidanud hoida eripension ja võimalus jääda varem pensionile, aga siingi võib tulla muutusi.

Kaitseväelaste palku silmas pidades ei saa unustada hädavajalikke investeeringuid ega kulutusi. Kui heapalgalisele sõjaväelasele pole püssi kätte anda või padrunit rauda lükata, ei ole sellisest väest vastuhakkajat.

Reinsalul on õigus: vaidlused riigieelarve üle tulevad ägedad. Tegelikult on vähe lootust, et eelarves kaitsekulutusi suurendataks, sest NATO soovitud piir on Eestil saavutatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles