Mida toob Euroopa võlakriis kaasa tavainimesele?

, SEB majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruta Arumäe.
Ruta Arumäe. Foto: PP

Tavainimene ei pruugi hoomata kaugemal Euroopas toimuvat, tundes vaid mõningast ebakindlust tuleviku suhtes. Mismoodi siis see nüüdseks juba päris kaua kestnud võlakriis konkreetselt tema elu puudutab?

Peamine mõju, mida tavatarbija kohe oma rahakotis tunneb, tuleneb väga madalast laenuintressist. Kellel juba laen võetud, sellel jääb rahakotti rohkem raha tarbimiseks. Euro kriisi jätkudes püsivad intressid erakordselt madalal tasemel päris pikka aega ja neilgi, kellel veel laenu ei ole, on selle võtmiseks iseenesest soodne aeg.

Eluasemelaenu intressid on praegu niisama madalad kui kinnisvarabuumi kõrgajal 2005. aastal, ainult selle vahega, et tol ajal oli marginaal see, mis intressid nii alla tõi, kuid praegu Euribor ise. See tähendab, et kui Euribor ükskord kriisi lõppedes (mõne aasta pärast) tõusma hakkab, suurenevad praegu laenu võtnutel laenumaksed kiiremini kui madalama marginaaliga võtnutel.

Eluasemelaenu võtmise tingimused on kriisi tõttu rangemad kui headel majandusseisu aastatel, see tähendab, et laenusaajaks kvalifitseerub vähem inimesi, omaosalus peab olema suurem ja riske hinnatakse konservatiivsemalt kui toona. Seega ei prognoosi ma eluasemelaenu suurenemise aktiivsust ega sellest tulenevat märgatavat survet, et kinnisvara hinnad tõuseksid.

Samal ajal ei näe ma kinnisvara hindade languseks praegu otsest vajadust ega põhjust, sest pakkumine on oma korrektiivid juba teinud ja see hakkab suurenema vaid siis, kui on näha nõudluse elavnemist.

Kriisiaja pikemaks järelmõjuks võib saada inflatsiooni kiirenemine ehk hindade senisest kiirem tõus. Seetõttu sobib praegune keskkond rohkem laenuvõtnutele kui säästjatele.

Rahatrükk USA suunalt on üks globaalse inflatsiooni vallapäästmise allikaid ja teisalt, eurotsooniski võib inflatsioon tõusta maksude tõstmise tõttu kriisiaegse kohandumise käigus. Eurooplastele kärped eelarve tasakaalustamise meetmena eriti ei meeldi, neile võib märksa vastuvõetavam olla hoopis eelarve puudujäägi korrigeerimine maksude tõstmisega. Kriisi ägenedes kipuvad toorainedki kallinema, mõjutades ebameeldivalt palju raha ostujõudu ja inflatsiooni.

Kriis tähendab sedagi, et väärtpaberite hinnad on üldises plaanis soodsamad kui majanduse headel aastatel.

Seetõttu on säästmisel praegu hea aeg paigutada raha pikemaajalise kasvupotentsiaaliga kohtadesse, näiteks pensionifondidesse, mis on kindlasti mõttekam alternatiiv raha madratsi all hoidmisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles