Euroopat tabas katastroof, kui Saksamaa sõlmis 23. augustil Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakti, millega Saksamaa reetis Euroopa, andes NSV Liidule okupeerimiseks riigid, kus kokku elas umbes 30 miljonit inimest.
Salanõupidamine Pärnus 16. juunil 1940
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas sellest tehingust oldi teadlikud Eestis? Vastus on jaatav. 25. augustil 1939 tuli Tallinna teade Eesti Pariisi saatkonnast: ”Täna liiguvad kuuldused, et peale sõlmitud lepingu on Vene-Saksa vahel veel salajane lisakokkulepe, mille järele Vene olla saanud täieliselt vabad käed tegutsemiseks Balti riikide vastu.”
Sõda Euroopas
1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale ja algas teine maailmasõda. NSV Liit tungis Poolasse 17. septembril ja kahe suurriigi koostöös hävitati Poola riiklus nelja nädalaga.
25. septembril hoiatas Saksa kindralstaap Eesti sõjavägede esindajat, et konflikti puhul Eesti ja Nõukogude Liidu vahel peab Saksamaa täitma oma liitlaskohustusi. NSV Liit nõudis ultimatiivses vormis Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Nõudmist arutati 26. septembril Eesti valitsuse koosolekul ja riigivolikogu ja riiginõukogu välis- ning riigikaitsekomisjoni ühisel koosolekul. Kuna välisabi polnud loota, otsustati nõukogude ettepanek vastu võtta. Leping NSV Liiduga allkirjastati Moskvas 28. septembril 1939.
Eesti ratifitseeris baaside lepingu NSV Liiduga 2. oktoobril, 5. oktoobril tegi seda Läti ja 10. oktoobril Leedu. Saksamaa toetusel astusid venelased esimese sammu Läänemere poole.
Aprillis 1940 vallutas Saksamaa Taani, mais Norra, Hollandi ja Belgia. Prantsuse armee pidas vastu seitse nädalat, inglased taandusid mandrilt. 14. juunil oli Saksa armee Pariisis.
15. juunil tungis Punaarmee Leedu Vabariiki. 16. juunil tähistati Pärnus Vabadusristi vendade päeva.
Omar Volmer nõupidamisest Pärnus
Omar Volmer oli Pärnu muuseumi direktor ja minu hea tuttav palju aastaid. Veel nõukogude ajal rääkis ta mulle loo, et tema sõbra isa oli olnud sõjaeelse Eesti ajal Kaitseliidus. Ühe nõupidamise ajal Pärnus oli sõbra isa saadetud telefoni keskjaama, kästud istuda telefonineiu kohale ja valvata, et keegi ei katkestaks keskjaamas ühendust president Konstantin Pätsi telefoniga. Kaitseliitlasele olla öeldud, et kuna Päts ja Johan Laidoner ei saanud Pärnu sõita ja telefoniühendus nendega on riiklikult tähtis, peab olema tagatud katkematu side.
Nii oli sõbra isa istunud ja valvanud ning loomulikult ei teadnud ta, mida telefonis räägiti. Temal ju kõrvaklappe ei olnud nagu telefonineiudel, kes jälgisid kõne lõpetamistki.
Kui Omariga taas kohtusime, olid muud teemad ja selle loo juurde me tagasi ei tulnud.
Hennu Kigaste nõupidamisest Pärnus
Hennu Kigaste oli Viljandis võimlemisõpetaja. Tema isa Edgar oli sõdinud Vabadussõjas, lõpetanud Tartu ülikooli, riikliku propagandatalituse juhataja 1937–1939. Ta pääses küüditamisest, aga pere saadeti Siberisse.
Edgar Kigaste põgenes 1944 Rootsi, kus pühendus teadustööle ühes Stockholmi ülikoolis.
Kigaste pere tuli Viljandisse tagasi 1957. Nõukogude aja lõpus sai Hennu Kigaste isale Rootsi külla minna.
Ühes väliseestlaste seltskonnas läinud jutt 1940. aasta sündmustele. Edgar Kigaste rääkinud: ”Pärnus oli nõupidamine ja sinna oli kogunenud Eesti sõjaväe ja poliitikute eliit. Nemad olid olnud telefoni teel otseühenduses president Konstantin Pätsiga, kuna ei Päts ega Laidoner saanud Pärnusse sõita. Oli arutatud kriitilist olukorda Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel. Oli kaalutud poolt- ja vastuargumente ning otsus olnud üksmeelne: ”Mitte vastata sissetungile sõjaga. Riik hukkub, aga rahvas tuleb päästa.””
Keegi noor mees oli jutu vahele seganud ja öelnud: ”Vastu oleks tulnud hakata!”
Edgar Kigaste oli katkestanud vestluse poolelt sõnalt ja teatanud pojale: ”Lähme siit ära!”
Kui poeg oli koduteel edasi pärinud, olevat isa vastanud: ”Sa kuulsid küll, mida mulle öeldi.” Sinna see jutt jäigi.
Pool sajandit vastupidamist
Samal 16. juunil kell 16.20 esitas NSV Liit ultimaatumi Eesti Vabariigile Punaarmee lisaväekontingendi riiki lubamise kohta. Samasugune noot läks Läti valitsusele.
Vabadusristi vendade päevast Pärnus ilmusid tolle aja lehtedes suurte pealkirjade all pikad artiklid koos fotodega.
Ma ei tea, mida räägiti nõupidamisel Pärnus, aga teame, et neile meestele oli selge, et meie riik hukkub, nagu Euroopas olid kadunud teisedki okupeeritud riigid, kuid rahvas tuleb päästa.
Mis andis neile usku ja lootust otsuse tegemiseks? London oli 16. juunil ametlikult teatanud: ”Suurbritannia on kindlalt ja resoluutselt otsustanud jätkata võitlust võidu saavutamiseni.” See oli garantii Euroopa rahvastele, et sobinguid Saksamaaga ei tule. See sõnum tähendas, et Saksamaa kaotab ja ühes sellega tühistatakse kõik Saksamaa lepingud, nende hulgas MRP, ja taastatakse Euroopa riikide vabadus. Oma vabanemiseni pidime vastu pidama pool sajandit. Tänu jumalale võitsime külma sõja.
Konstantin Päts oli sündinud ja kasvanud Pärnumaal ning lapsest saati kuulnud lugusid meremeestest, laevadest ja tormidest. Ta teadis: kapten teeb kõik, et päästa inimesed.
Päts jäi riigilaeva tüürile, kui ajalootorm selle ”punasele madalikule” ajas, ja läks koos rahvaga vastu ühisele saatusele. Ta on minu president. Ma austan teda.