Kütteperioodi eel teatas AS Tootsi Turvas hinnatõusust, mis Lavassaare vallale tähendab sotsiaaltoetuse küsijate hulga suurenemist, kuigi eelmise talvega võrreldes kallineb kaugküttevõrku müüdav soojusenergia vaid 5,5 protsenti.
Lavassaare elu tiksub säästuajale kohaselt
23. august 2012, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile pärastlõunal oli veidi üle 500 elanikuga Lavassaare valla volikogu istungi päevakorras toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate eluruumi alatiste kulude piirmäära kehtestamise korra muutmine ja tänavuse eelarve esimese lisaeelarve lugemine.
“Paljud saavad toimetulekutoetust ja igapäevaste elukulutuste piirmäärad tuleb üle vaadata, muuta selle kohta möödunud aasta jaanuaris tehtud määrust, sest kütte hinna tõus mõjutab ka sooja vee hinda,” selgitas Lavassaare vallavanem Ene Täht.
Tootsi Turba töödeldud kütuste ja energeetika juhi Ülo Stokkeby saadetud kirjale tuginedes on Lavassaare alevikus 1. oktoobrist kaugküttevõrku müüdava soojusenergia megavatt-tunni hind 36 eurot ja 80 senti, peale selle käibemaks.
Küsija suu ja turvas
Energiline ja kogenud vallavanem selles hinnatõusus Lavassaarele kabelimatsu ei näe, küll eeldab ta, et kui suvel on toimetulekutoetuse saajaid kümmekond, siis talvel on selliseid abivajajaid kolm–neli korda rohkem.
“Toetusesaajate hulgas on lastega peresid, aga ka tööl käivaid inimesi, kes oma palgast eluasemekulutusi katta ei jõua. See on äärmiselt kurb, et töölkäijana peab tulema veel riigilt toetust saama,” nentis vallavanem.
Valla 300 tööealisest kahel kolmandikul on kindel sissetulek.
Selle teadmise taustal on piirkonna põhilises suvises teenimiskohas – turbarabades tänavusuvise ilmastiku tõttu nutune võimalus tööd teha.
Vallamajas on jutuks olnud, et piirkonna turbaplaanist on täidetud alla poole. See tähendab, et Soome kontsernile kuuluval turbahiiul pole olnud Lavassaare rabas anda hooajatööd aunameistritele ega nende hooldajatele. Mis sest, et Lavassaare valla vapikilbi kujundus sümboliseerib turbatootmist ja kitsarööpmelist raudteed, mida pidi sõitsid turbarongid.
Turbatootmise hiilgeajast ja sellest, et kohapeal napib pärast Tootsi briketitehase kinnipanemist tööd, kõnelesid ametlikus keeles Lipuplatsil, rahvasuus bussipeatuses pingil elu üle aru pidanud Sass ja Rein, kes oma priinime jätsid enda teada.
“Freesturvast ei ole tänavu saanud üldse teha,” mainis Vapo kontserni logoga nokkmütsiga Sass, kes pensionärina käib teeääri trimmerdamas ja on töömeheleiba teeninud nagu tema jutukaaslanegi turbarabas. “Pensionäridel on elu parem: vähemalt kindel sissetulek, aga ega sellest kõigeks jätku, tahtsin minna ekskursioonile, Riiga, aga eurosid jäi puudu.”
Reinu jutu järgi võtavad soomlased raudteed üles ja ehitavad rappa teid, sest raudteevedu olevat autotranspordist kallim.
Mehi teeb murelikuks, et naistele ei leidu kohapeal tööd. Need, kes töötukassas arvel, saavad sealt pakkumiste ülevaate, aga Lavassaarest 25 kilomeetri kaugusele Pärnu tööle käimine pole kõigile jõukohane.
Paikkonnatruudus
Põhiline tööandja Lavassaare vallas on endiselt vallavalitsus, mille hõlma all on kohalik lasteaed-algkoolgi. Turbaga tegeleb kohapeal kasvumuldi tootev OÜ Biolan Baltic, näpuotsaga jätkub töökohti poodi ja Tootsi Turba kohalikku kontorisse. Ülejäänud tööjõuliste valik on kas Pärnu või kaugemale marjamaale.
“Pered lähevad ära, mitu last jääb vähemaks,” tõdes Lavassaare lasteaia-algkooli direktor Maie Kalbus.
Ühe suure pere ärakolimine väikese valla keskusest avaldab mõju tulubaasile, koolile, lasteaiale.
Aleviku ainsas poes, mida peab OÜ Ragi RH, ütlesid müüjad, et toidukaupa ostmas käivad kohalikud nagu varemgi, kuid paljud toovad kauba kaasa linnast.
“Minul tööikaldust ei ole,” ütles valla haljastustööline Maret Kasemaa, kes lavassaarlasena on olnud tööl nii estakaadil kui turbarabas ja hoolitseb nüüd kodukoha lilleilu eest. “Vaja on hostadel õieraatsikud ära lõigata ja teeäärtest pärnaõitepuru kokku pühkida,” nimetas ta kesknädalasi tegemisi.
Vallaeelarve on iga sendini loetud ja suuri investeeringuid pole Lavassaares sel ega tuleval aastal plaanis. Mõne aasta eest on rajatud alevikku vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustikud, jäätmejaam ja reoveepuhasti, rajatiste plaanimist ja valmimist toetas Euroopa Liidu sellekohane ühisraha.
Tänavad on enamikus saanud asfaldi alla ja valgustuse, rahvamaja seest ja väljast korda. Selline on väikeses maakohas kaheksaruutkilomeetrise valla heaperemehelik haldamine.
Riigikontroll võttis Lavassaare valla luubi alla, uurides 15 väikeses ja keskustest eemal asuvas omavalitsuses teenuste pakkumist.
Auditis hinnati näiteks planeeritud maakasutust, lastele koha tagamist lasteaias, sotsiaalteenuste kättesaadavust, kohalike teede hoidu ja muidki valdkondi. Pärnumaalt ainsana valikusse sattunud Lavassaare poole viibutati sõrme sellepärast, et seal ei oldud veel jõutud kehtestada üldplaneeringut. Nüüd on seegi miinus plussiks pööratud, sestap ei taha lavassaarlased mõne naaberomavalitsusega veel ühinemisplaani pidama hakata.
“Nii kaua, kui ise hakkama saad, pole vajadust kellegagi ühineda,” leidis Ene Täht, kelle väitel soodustab kohalike omavalitsuste toimetulematust riigi enda poliitika. “Osa inimesi on väga selle vastu, et kellegagi liituda, nad kardavad ääremaastumist. Ja kelle eest me siis veel hoolitseme, kui mitte oma inimeste eest?”