Männitukal jaanalinnud pead liiva alla ei peida

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätis on uueks delikatessiks jaanalinnuvorst.
Lätis on uueks delikatessiks jaanalinnuvorst. Foto: Urmas Luik

Männituka talu perenaine Maiu Saare lükkab ümber kõnekäänu, nagu üritaksid jaanalinnud pead liiva alla peita – sellist kommet pole talus kolme aasta vältel, mil seal jaanalinde kasvatatud, täheldatud.

Saare pere on ütlemata töökas: majapidamises on loomi peetud 21 aastat. Praegu on talus 101-pealine lüpsikari, 90 noorlooma, põrsad, siga ja hobune. Peale nende 400 kana ja jaanalinnud. Loodusehuvist pole puutumata jäänud selle pere kolm tütartki: Margot, Maarja ja Merily.

Mõttest teoni

Seljametsa tee pealt jäävad möödasõitjale tarandikus silma eksootilised jaanalinnud. Selgub, et hiigellinnud on vanima peretütre Margoti projekt ehk täpsemalt tema Olustvere maamajanduskooli loodusmajanduse eriala lõputöö tulem.

Kooli lõpetamisel tuli teha kursuse lõputöö ja neidis valis selleks jaanalinnukasvatuse. Kursusejuhendaja kiitis tulevase linnukasvataja visiooni ja andis indu asi ellu viia. Sellest saab nüüd neli aastat.

Et ettevõtlustoetuse saamiseks ei piisanud Olustvere maamajanduskooli ettevõtluskoolitusest, pidi Margot jätkama õpinguid Mainori kõrgkoolis ärijuhtimise erialal. Ühtlasi vormistas piiga end töötukassas töötuks, et nõndaviisi stardikapitali taotleda. Kuna ärimajandust õpetati kord nädalas, jäi jaanalinnukasvatust kavandaval Margotil aega üle, et koolitada end raamatupidamises. Stardikapital käes, andis isa tütrele tükikese maad, kuhu Margot lasi ehitada korralikud aiad. Tuleb välja, et isa aitab tütart linnukestele sööda kasvatamiselgi.

Männitukal elab praegu kolm lindu: isalind ja kaks munevat emalindu. Et ettevõtmine on kasvanud ja Seljametsas rohumaad napib, elab kaheksa lihalindu pere Häädemeeste maadel.

Linnud osteti peale ühe kõik tibudena, kolme–neljapäevased tibud meenutavad välimuselt siili.

Keedumuna kolme tunniga

Milliseid üllatusi pakuvad jaanalinnud? Maiu Saare räägib, et külmemal ajal laudaust valla lükates on võimalik jälgida jaanalindude tantsu: kõigepealt nad jooksevad kümneid tiire koplis ja siis kukuvad end, tiivad harali, keerutama. Hästi edevad on. Jaanalinnud ei ole sugugi ohutud. Nende suhtes tuleb suurt respekti üles näidata, sest jaanalinnu nokahoop võib olla surmav. Omad on omad ja nemad lindude hooldamisel kiivrit või mütsi kandma ei pea. Aga ettevaatlik tuleb olla sellegipoolest.

Palava ilmaga lööb lind oma tiivad lehvikuna laiali ja hakkab ennast tuulutama. Farmeritele oli üllatus, et jaanalinnurasv on väga tervislik. Seda saab kannalõhede, külmetuse ja liigesevalude korral peale määrida ja kuna tegu on energeetiliselt kordi väekama olendiga kui näiteks hani, mõjub rasv kiiremini. Maiu Saare kasutab jaanalinnurasva kätekreemi ja huulepalsamina. Interneti andmeil ravitakse jaanalinnurasva abil psoriaasi, nahapõletikke ja ekseeme. Margot on proovinud sellest rasvast koos kitsepiimaga seepigi teha, see oli igati õnnestunud valik.

Jaanalindude puhul loetakse väärtuslikuks sulgi ja nahka, mida maailmas hinnatakse krokodilli- ja maonaha kõrval kolmandana. Samuti on jaanalinnuliha tervislik, see on punane, kolesteroolivaene ja lahja.

Jaanalind muneb ülepäeviti, muna säilib külmkapis pool aastat. Seda tuleb kord nädalas keerata. Keedetud muna saamiseks peab seda kolm tundi keetma. Linnud alustavad munemist aprillist ja lõpetavad sügisjaheduse saabudes. Muna kaalub kilogrammi-poolteist ja on hästi tugeva koorega.

Männituka talu jaanalinnumunad lähevad müügiks Tartu Lõunakeskuse taluturul, Tallinnas Stockmannis ja Kaubamajas, Pärnus Port Arturis ja Mahediku ökokohvikus, kus sellest rooga ka tellida saab.

Jaanalinnulihast tehakse sinki ja vorsti, aga sellega ongi seotud talupidajate suur mure. “Sellel aastal läks liha- ja linnulihatoodete tootja AS Lihameister pankrotti ja praegu pole Eestis ühtki lihatööstust, millel oleks farmiuluki käitlusluba,” on Maiu Saare murelik. Tema hinnangul on tütre jaanalinnuprojekt igati õnnestunud, aga ainult sellest ära ei elaks. Kui paarsada kana kõrvale võtta, saab noor linnukasvataja kenasti toime.

Pärnumaal on kaks suuremat jaanalinnukasvatajat: Seljametsa Männituka talu ja Kanakülas asuv Palu talu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles