Valter Parve: Sõnakõlks või tõsine jutt?

Valter Parve
, TÜ Pärnu kolledži lektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valter Parve.
Valter Parve. Foto: PP

Pärnu ideaalarengukava peaks olema alus, milles kirjapandust lähtutakse nii eelarvet kavandades, linna juhtides kui tulemusi hinnates. Ikka veel naiivselt uskudes, et see nii tegelikultki on, tegin minagi ettepanekud nimetatud üliolulise dokumendi täiendamiseks.

Avalikud huvid üle kõige

Eriti vajalikuks pean linnajuhtimist viisil, mis lähtuks vaid avalikest huvidest. Arengukava praegu kehtivas variandis on see teema esindatud kolme väärtusega: osalusdemokraatia, uuendusmeelsus, kestlikkus. Pean vajalikuks lisada neile neljandagi põhimõtte: läbipaistvuse. Kui püüda seda mõistet lahti kirjutada, võiksid loetelus sisalduda järgmised reeglid: linna huvid tuleb seada ettepoole isiklikest ja erakondlikest huvidest ning see peab volikogu ja linnavalitsuse töös sedamoodi ka välja paistma.

Linnapea (linna direktori) ametikoht tuleb täita avaliku konkursiga, linnavalitsuse muude ametikohtade täitmisel olgu aluseks asjatundlikkus, pühendumus, kogemused, mitte teened erakondade ja võimukandjate ees või poliitmängude surve.

Poliitilise korruptsiooni ohu vähendamiseks tuleb hääletamine linnavolikogu otsustusprotsessis muuta nimeliseks (analoogselt riigikogu toimimisega).

Peab olema välistatud linnale kuuluvate asutuste juhtivate ametikohtade täitmine otsustuskorras, avaliku ja ausa konkursita.

Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmeid ei määrata munitsipaalasutuste nõukogude tasustatavate liikmete kohtadele.

Igale linnaeelarvest kinnimakstud välislähetusele peab järgnema avalik (sealhulgas nii linna kodulehel kui ajalehes) aruanne selle reisi eesmärkide ja tulemuste kohta.

Tegelikkus on ideaalist kaugel

Kirja võib panna igasuguseid kõlavaid põhimõtteid, aga need kaotavad oma tähenduse kohe, kui tegelik valitsemine hoopis teistsugune paistab. Arengukava praeguseski variandis ülesloetud väärtus – osalusdemokraatia – vajab kõikidele ühtmoodi mõistetavat sisu. See tähendab seda, et kui linnavõimu ettevalmistatav järjekordne otsus hakkab vastuvõtmisel mõjutama Pärnu inimeste elu, peab neil olema võimalus otsustamises kaasa rääkida.

Näiteks, kui hiljuti võeti volikogus vastu Pärnu jõe paremkalda planeering, pidanuks kohe protsessi alguses kaasama mõlemad huvigrupid: nii kutselised kui harrastuskalurid. Kahjuks jäeti see tegemata, vaatamata sellele, et osalusdemokraatia kui väärtuse olid otsustajad heaks kiitnud.

Et tulevikus sedasorti kahetsusväärseid möödalaskmisi ära hoida, on vaja kindlat korda, kuidas kaasata kodanikke otsustusprotsessi. Tegingi ettepaneku, et asumipõhiste ja avalikes huvides tegutsevate kodanikeühenduste valitud esindajatest olgu moodustatud autoriteetne rühm, kes hindab volikogusse minevaid eelnõusid linnaelanike/sihtgruppide huvide seisukohalt. Ilma nimetatud üksuse kirjaliku hinnanguta ei tohiks hääletamisele pääseda ükski oluline eelnõu.

Kas rahva valitud poliitikud “rahva häält” kuulda võtavad, on iseasi. Kui linnale kuuluv sadam oli otsustatud ärimees Rein Kilgile loovutada, oleks seda minu hinnangul tehtud, vaatamata kodanikeühenduste ükskõik millise sisuga prognoosile.

Kollektiivne vastutamatus on võimalik peaasjalikult seetõttu, et hääletamine volikogus ei olnud ega ole praegugi nimeline. Nii et Pärnu linnas väärtuseks tunnistatud osalusdemokraatia on sõnakõlks seni, kuni volikogus ei ole tagatud läbipaistvus otsustamisel, kuni otsustajate poolt- ja vastuhääled ning erapooletud anonüümseks jäävad, kuni kodanikuühendusi vaid formaalselt kaasatakse.

Enne kui arengukavas muudatusi teha, on vaja hinnata seniste põhimõtete kasutamist. Näiteks olnuks väga paljusid linnakodanikke puudutavad bussiliikluse ümberkorraldused otse kohustuslikud – osalusdemokraatia kui väärtusega arvestades – kohe alguses läbi arutada nii korteriühistute juhatuste kui lasteasutuste hoolekogudega. Kas seda tehti? Kui ei, siis mis kaalutlustel?

Õppeaasta alguse puhul soovin koolirahvale oskust ja kannatlikkust kasvatada noortes seda, mida neil elus väga vaja läheb, aga mida netianonüümsus ja poliitbroilerid tublisti kahandavad – valmisolekut vastutada oma sõnade ja tegude eest!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles