Vabatahtlikud saatsid lapsed turvaliselt kooli

Vabatahtlikud koos politseiga turvasid laste kooliteed. Foto: Ants Liigus

Õppeaasta alguse puhul kohtas laupäeval ja esmaspäeval Pärnu koolide juures politseinikke koos helkurvestides vabatahtlikega, kes jälgisid, et lapsed turvaliselt kooli jõuaksid.

Nagu Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis ja politsei vabatahtlike juht Indrek Kõiv reedel politseimajas väikesel briifingul selgitasid, on koolialguse aktsiooni eesmärk noorte liikluskäitumist jälgida.

Politseinike kinnitusel piisavat ülekäigurajal tihtilugu ainult sellestki, kui seal on midagi silmatorkavat, näiteks helkurvestiga vabatahtlik, kelle märkamine äratab tänavaületaja tähelepanu.

“Tavaliselt juhtuvad liiklusõnnetused ülekäigurajal tähelepanematusest,” teadis Kivis. “Piisab, kui laste ja juhtide tähelepanu tõuseb.”

Kõiv toonitas, et vajadusel võiks sõiduteele tormavate laste tähelepanu võita lõbusate repliikidega, nagu näiteks “Kuhu tõttad, väike inimene?”.

Mingil juhul ei maksa kellelgi käisest või kuskil mujalt haarata, sest see võib anda sootuks vale signaali ja mõjuda kohatult.

“Kui laps jookseb tänavale, siis palun ärge hüpake talle järele. See ei toimi,” lisas Kõiv.

Nii seadiski Pärnu linnas pea 60 vabatahtlikku end laupäevasel esimesel koolipäeval ja eile linna liikluse sõlmpunktidesse valvesse. Et laupäeval sadas parajalt vihma, jättis mõni märjapõlglik vabatahtlik oma lubaduse täitmata, ent kokkuvõttes ei olnud sellest hullu, sest liiklusõnnetusi politsei sel päeval Pärnus ei registreerinud.

Teiste seas tulid välja nii Pärnu lõviklubi liikmed kui abilinnapea Romek Kosenkranius. Valved olid seatud kooli aktuste järgi ja jäid peamiselt kella 10 ja 12 vahele.

Tänavanurgal seisvad kollastes vestides onud-tädid mõjusid lastele silmaga nähtavalt distsiplineerivalt ja mul ei tulnud tunni jooksul Mai Selveri juures Metsa ja Papiniidu ristmikul küll kedagi korrale kutsuda. Pigem ehmatas mõni laps hoopis ära teisel pool tänavat ametimehi nähes ja siis pidi Kõiv julgustama last üle tänava tulema.

Samal ajal oli üsna tavaline, et kui tänavaületaja politseinikust mööda sai, ületas ta järgmise tänava ikkagi, kuidas parasjagu pähe tuli.

Aktsioon paistis inimestele üldjoontes meeltmööda olevat. Nii tänas mitu sõbralikku mammit meid vihma käes konutamise eest ja üks naine arvas suisa, et meile kuluks tassike sooja teed ära.

Sõidukiomanikudki suhtusid aktsiooni pealtnäha sõbralikult, kuigi oli paar silmaga nähtavalt iroonilist sohvrit, kes otsustasid anda ülekäiguraja juures tänavanurgal seisvale politseinikule teed, kuigi selleks polnud vajadust.

Samal ajal leidus juhte, kes lehvitasid. Üks linnabussi juht tegi kahe käega suisa märke, mis tähendasid ilmselt meie auks signaali laskmist.

Tunni jooksul leidus Papiniidu tänaval üks nahaalne naissohver, kes oma lapsi kooli viies ei andnud lastele ülekäigurajal teed. Pärast politseilt väikese epistli kuulmist kadus naine hoolimatult gaasi vajutades Metsa tänavale.

“See ei olnud veel kõige hullem näide,” teadis Kõiv. “Eelmisel aastal oleks siinsamas ühel helkurvestis politseinikul tänava ääres peaaegu üle varvaste sõidetud. Juhti lihtsalt ei huvitanud.”