Eurokriisi lõunarindel

Paljudele kreeklastele kokkuhoid ei meeldi, sealsete pensionäride järjekordne kasinusvastane meeleavaldus leidis aset teisipäeval. Foto: Reuters

Ajal, mil Kreeka püüab kõigest väest nina vee peal hoida, vajub Hispaania aina sügavale kriisi.

Hispaania valitsus on Briti majandusajakirja The Economist teatel seda meelt, et kõiki abimeetmeid ei kasutata, kuid ootamatu löök tuli 28. augustil Kataloonia kohalikult omavalitsuselt, mis teatas, et vajab viis miljardit eurot abi keskvalitsuselt.

Kõigepealt vajasid abi pangad, nüüd rahvaarvult teine Hispaania regioon.

Kataloonia väljaaitamine võib maksma minna rohkem kui küsitud viis miljardit. Miljardeid on vaja eelarvepuudujäägi katmiseks 2014. aasta lõpuni. Valitsuse likviidsusfondis on 18 miljardit eurot, kuid Valencia, Murcia ja ülejäänud regioonid on asunud samuti rahasappa. Hispaania võiks fondi reserve suurendada, kuid ainult tapva protsendiga laenates.

Pole siis imestada, et paljude arvates võib Hispaania vajada täit abipaketti. Avalikkuses pole seda veel arutatud. Selle asemel on Euroopa liidrid kiitnud peaminister Mariano Rajoy reforme ja kasinust.

Hispaania väljavaated pole roosilised. Majandus tõmbus teises kvartalis kokku 1,3 protsenti. Pankade deposiidid vähenesid juulis 4,7 protsenti. Tarbimine on vähenenud 3,9 protsenti. Tööpuudus on umbes 25 protsenti (noorte hulgas 50 protsenti).

Kreeka kergendusohe

Kreeka ohkas kergendatult, kui peaminister Antonis Samarase esimene välisvisiit läks paremini kui oodatud. Sellele aitas kaasa suure tüki kibestumise allaneelamine Saksa kantsleri Angela Merkeli ees. Pariisis läks kreeklasel isegi kergemalt, sest Prantsuse president Francois Hollande rääkis Kreeka võimalustest jääda euroalasse.

Kuid Samarase juttu vajadusest saada hingamisruumi kahe lisa-aasta näol 2016. aastani, et viia lõpule Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) kokku lepitud reformid, kuulda ei võetud.

Merkeli ja Hollande’i sõnum oli, et Ateena peab rakendama rahalist kokkuhoidu, korraldama erastamise ja looma maksukogumise süsteemi enne, kui tahta rahvusvahelistelt kreeditoridelt taas vastutulekut.

Peaaegu võimatu missioon

Ülesanne Kreeka ees paistab võimatuna. Algne plaan nägi ette 11,5 miljardi euro suuruse kärpekava koostamise juuli lõpuks. Rahandusministeeriumi meeskond aga rabeles kavaga veel augusti lõpus, kui ELi ja IMFi ametnikud tulid vaatama, kuidas kreeklastel läheb.

27. augustil ei õnnestunud rahandusminister Yannis Stournarasel saavutada kokkulepet Kreeka sõjaväejuhtide ja politseiülematega, et kärpida viis–kuus protsenti ohvitseride palka. Siiani on Kreeka riigi valvurid pääsenud pea kõigist kitsendustest.

Kui vastaspool ei nõtku, on Stournarasel vaja minna pensionide kallale, mida viimase kahe aastaga on niigi kärbitud 20 protsendi võrra.

Kreekal on hädasti vaja järgmist 32 miljardit eurot teisest abimeetmest, et täita eelarvet ja aidata panku. Raha pidi tulema juunis, nüüd lubatakse alles oktoobris.

Kreeka vajab soosivat raportit ELi, Euroopa Keskpanga ja IMFi ”troikalt”. Kreeka parlament peab heaks kiitma uue kärpekava ja euroala rahandusministritel tuleb anda oma toetus enne, kui ELi liidrid jõustavad laenu väljastamise oma kohtumisel oktoobris.

Praegu on Kreeka rahandusministeeriumil seifides hädapärast niipalju raha, et maksta välja pensionid ja avaliku sektori palgad augusti lõpust ja septembri algusest. Ilmselt peab rahandusministeerium lühiajaliste fondide leidmiseks müüma taas võlakirju.

Nagu tõdeb The Economist, püüab Kreeka jätkuvalt leida väljapääsu labürindist.