Peeter Krimm: Kes on tõelised prostituudid sõna laiemas mõttes?

Peeter Krimm
, pärnakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Krimm.
Peeter Krimm. Foto: PP

Ühes kevadises “Kolmeraudse” saates oli teemaks prostitutsioon ja saatekülaliseks sotsiaaldemokraadist riigikogulane Heljo Pikhof, kelle sõnavõtt oli kõike muud kui igav.

Kohutavaid fakte ja arve prostituutide kohta sadas nagu pussnuge: nad on õnnetud inimesed, naine viie aastaga läbi, raha nad ei saa, sest kupeldajad võtavad kõik ära, 87 protsenti on kogenud räiget vägivalda, kuni 70 protsenti neist on alaealised. Iseenesest mõista tuginesid kõik need väited uuringutele.

Imestama pani vaid tekkinud küsimus, millal ja millises riigis need uuringud on tehtud, sest meil teatavasti prostituute juba mõnda aega pole. Või helistab uuringufirma massaažiteenuse kuulutuse peale: “Tere, mina olen uurija …”? Ühe säravaima uuringu ajaloos tegi aastaid tagasi Cameli sigarettide tootja. Selle resultaat kõlas nii: “Vastavalt uuringutele tõmbab enamik arste Camelit!”

Kui panna Pikhofi jutust mosaiigikillud kokku, saame tüüpilise prostituudi pildi: õnnetu inimene, õnnetu näoga, vägivalla ohver, põrnitseb mehi altkulmu, rahast ilma jäetud, mitte just parimas tujus, peale selle lapsega. Noh, mehed, kas läks mõni mõte liikvele? Mõte jooksu panna kindlasti. Või käivad lõbumajas ainult perverdid? Ei käi, väidab proua ja siinkohal olen temaga nõus.

Kui need asjad on nii hullud, nagu Pikhof leiab, kuidas saab selline äri üldse toimida ja miks tüdrukud oma töösuhet ei katkesta? Jajah, võetakse pass ära, istutatakse nõela otsa. Seda kõike oleme näinud. Kinolinal.

Sutenööri ülestunnistus

Tudengiaastatel vahendasin Leningradis Nevski Prospekti tüdrukuid Soome turistidele. Need prostituudid tundsid end eliitklassina ja seda mõneti õigustatult. Nad sõitsid linnas uhkete välismaa autode kõrvalistmel, istusid Inturisti restoranides, mille lähedalegi hallil nõukogude kodanikul asja polnud, omasid kõva valuutat, tõsi, tapeedi vahele peidetult, kuid said endale soetada valuutapoest midagi, millest tehase direktriss vaid unistada võis.

Mõni filme vaadanud blondiin on hiljem tänitanud: ”Nagunii magasid nende kõigiga?” Vastus on eitav, välja arvatud üks kord, kui tüdruk pärast luhta läinud äri otsustas end minu peal maandada.

Ent juhtus teistsugunegi lugu. Nevski-äärses restoranis Metropol, mis kubises paksu tengelpungaga soomlastest, pakkus piltilus plika, teades mu vaese Eesti tudengi seisust: “Mul on kena korter, hea muusika ja puhtad linad, sulle ainult 100 marka. Nii palju raha sul ju ometi on?” Mina vastu: “Jah, on, aga ma pole nõus maksma enne 50. eluaastat.” Tema polnud tasuta nõus.

Ei kujuta ette, mida oleksin teinud, kui mõni klient oleks tüdrukule peksa andnud, igatahes oleks see olnud ennekuulmatu juhus. Iseasi, mida vägivallaks pidada? Meie seltskonnas pendeldas 18aastane plikatirts. Ühel päeval lendas ta kohale rõõmust särades: “Kujutate ette, ta tahtis mind!”

Tuletan meelde, et kõik see toimus totalitaarses riigis, kus ametlikult ei eksisteerinud mingit prostitutsiooni.

Prostitutsioon on üle elanud kõik riigikorrad, sõltumata sellest, millised hiireajud on parasjagu seadusi kirjutanud. Mida rohkem seda kiusatakse, seda sügavamale peitu poeb ja kontrollimatumaks muutub, sest kaks vajalikku komponenti – nõudlus ja pakkumine – on alati olemas. Siinkohal õnnitlused SDE tublidele naistele, kes selle 1000aastase kurjuse on meie riigist välja juurinud!

Säravaid mõttepärleid

Tulles tagasi telesaate juurde, võttis põlvist nõtkuma Pikhofi vastus saatejuht Mihkel Raua küsimusele “Miks ei võiks lõbumajas käia tagasihoidlik nohik või invaliid?”. Pärl kõlas: “Ma ei kujuta ette naist, kes selle armee vastu võtab!”

Nagu ütles mu äsja ülikooli lõpetanud tütar: tema ei peagi seda ette kujutama! Mina ka ei suuda kujutleda, kuidas sanitaartehnik tuleb mu WC toru vahetama. Usin riigikogulane läks eneseõigustusega tuuri ja samastas ennast ühe poolega.

Saatejuhi teisele küsimusele, kuidas suhtuda poolpaljastesse näitsikutesse reklaamides, antud vastus ei jäänud palju eelmisele alla. “See riivab naisi väga! Tegeleme sellega riigikogus,” teatas Pikhof.

Sain aru, et peaksin kadedusest roheliseks minema, nähes plakatil musklis noorhärrat, sest endal sellist keha enam pole. Mis on üldse missivalimiste trikoovoor? Kas Pikhof ikka rääkis kõikide naiste või ainult mõne kibestunud memme nimel, jäi õhku.

Tegelikult on jumal eevatütardele sisse kodeerinud enda demonstreerimise, ehtimise ja värvimise, küsimata selleks luba sotsiaaldemokraatidelt. Naljakas ainult, et proua enda silmad olid saates tugevalt värvitud, aga seda tegi kindlasti grimeerija!

Kolmanda küsimuse puhul, kas haiglas siibreid tühjendava neiu saatus on parem, oli vastus ettearvatav. “Loomulikult parem!” kinnitas saatekülaline. Võiks arvata, et mõlemad ametid on eluaegsed, kuid vaevalt. Ilmselt seisab mõlemal pikal eluteel ees ümberõpe, ainult väikese erinevuse – taskusisu suurusega.

Seksiost

Prostitutsioonil oli telesaates allteema: seksiostu kriminaliseerimiseks kavandatav seadus.

Esimene küsimus kõlas: kuidas suhtuda ajalehtedes massaažiteenuste ja sponsoriotsingute kuulutustesse? Vastus: “Kuulutuste avaldajad pole organiseerunud.”

Õige, järelikult võideldakse ainult organiseeritud tegevuse vastu, seksimüük üksikisikuna on edaspidigi lubatud. Aga kavalad sotsid keelavad selle ostu nüüd ära. Seega on teenuse ostjad, mehed, organiseerunud.

Vastus küsimusele “Milles seisneb kavandatavas seaduses ostjate kuritegu?” läks kaduma ümmarguses jutuvadas. Teada saime, et prostituut ja naine on alati ohvrid. Aga kui keegi pervert annabki tappa sponsorluse küsijale, kes siis selles süüdi on? Loomulikult sutenöör, kes ohvrit ei kaitsnud.

Raua küsimusele, kuidas suhtuda ööklubis väljategemisse, see ju samuti maksmine, oli Pikhofi vastus esmapilgul loogiline, et väljategemine ei kohusta millekski. Sügavamalt mõeldes: kui klubisse läheb prostituut selge sihiga ja ütleb väljavalitud ohvrile: “Lõpeta siin raha raiskamine, läheme kohe minu juurde ja maksad selle papi parem mulle!”, peab seaduskuulekas härra seepeale vastama: ”Ei, sulle ei anna ma pennigi, sest riik käsib mul just siin sind silmini täis joota.”

Tänamatud prostituudid

Täitsa õudne, kui tänamatu rahvas nad on, mitte keegi pole poole sõnagagi avaldanud kiitust heategijatele enda ihu ja hinge päästmise eest! Tegelikult pole raske arvata, mida nad tegelikult mõtlevad. Või on nad kõik poolearulised? Aastaid tagasi külastasid lõbustusasutust kaks tuntud prominentset sõpra, põhjuseks pereprobleemid, teenindajateks kaks Leningradist gastrollidel olevat tudengineiut.

Mille poolest erineb prostituudi-sutenööri suhe töövõtja-tööandja suhtest, mina ei tea. Mõlemad on teineteisele vajalikud, järelikult tuleb teist poolt respekteerida ja kaitsta. Töövõtja müüb ennast, see on fakt, minagi teen seda pidevalt.

Mu tütar küsis nende teemade kohta: miks meil üritatakse kõike keelata, miks ei võiks olla nii nagu Hollandis seaduslik ja kontrolli all? Miks Saksamaal on soovitav üle 50 000 elanikuga linna kohta vähemalt üks lõbumaja? Miks meie sotsid üritavad järjekindlalt kopeerida rootslaste lollusi?

Olen varem kirjutanud, et sotside võitlus prostitutsiooni vastu toodab üksikemasid. Kuidas? Mingil põhjusel pideva puudujäägi tekkimise puhul kodus teeb mees käigu lõbustusasutusse, sellest teab vaid jumal taevas ja peamine: ei teki püsisuhet. Vastava koha puudumisel leiab ta endale armukese, tekib püsisuhe, varsti teab sellest terve ilm ja ongi jälle üksikema juures.

Riigimeeste suud on selliste teemade puhul kenasti lukus, sest kerge on kleepida sinna silt “Sina ka”. Isegi muidu kõva sõnaga Raud suutis saates silmatorkavalt vabandada, enne kui küsimusi esitas.

Suvel võttis Pärnu Postimehes samal teemal sõna SDE meessoost riigikogulane Andres Anvelt. Tundub, et mees- ja naissotsid omavahel ei suhtle, sest Anvelti hägusevõitu jutu põhiidee oli igati mõistetav: keelata tuleb seksi ost alaealistelt. Arusaamatuks jäi vaid, mida seal kangesti vaielda on, sest selline tegu on tabu olnud alati, isegi sõltumata rahast.

Vägisi tekkib mõte, et sotside esinaised on nooruses olnud tublid komsomolineiud ja erinevalt minusugusest vanast funktsionäärist võtnud sealset teooriat tõsiselt. Kui raskusi pole, tuleb need luua, et nendega võidelda! Tuleb tõdeda, et nad on teooriat innukalt arendanud ja edukalt ellu viinud.

Siinjuures neile nõuanne: prostitutsiooni legaliseerimine looks naistele kõrgesti tasustatavaid füüsilise töö kohti, kus meeste konkurents on välistatud. See meede kahandaks soolist palgalõhet nagu kevadine päike lund.

On põhjust mõelda, kes on tõelised prostituudid sõna laiemas mõttes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles