Kuldset Kodu kaitseb läbipaistev mürabarjäär

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi on Andres Ringo ja Toomas Reinu projekteeritud Kuldne Kodu ehitismälestisele sobivalt klaasi taga.
Peagi on Andres Ringo ja Toomas Reinu projekteeritud Kuldne Kodu ehitismälestisele sobivalt klaasi taga. Foto: Ants Liigus

Tööde peatsest lõppemisest Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee lõigul annavad tunnistust peaaegu valmis maanteeäärne kergliiklustee ja Kuldse Kodu ette paigaldatavad müraseinad.

Erinevalt Haapsalu maantee äärseid elanikke tänavakärast säästvast plekist rajatakse 1984. aastal valminud terrasselamu ette läbipaistev mürabarjäär.

Nagu tõdes maanteeameti projektijuht Gregor Reimets, on kõnealuse tõkke puhul tegemist tõesti nüüdisaegse lahendusega, ent ehitaja ei ajanud modernsust taga paljalt modernsuse pärast, vaid läbipaistev barjäär oli muinsuskaitsjate nõue.

„Teatavasti on Kuldne Kodu ja KEKi (kunagine Pärnu kolhooside ehituskontor) kinnistu võetud kaitse alla kui arhitektuuriväärtus,” märkis Reimets. „Maanteeametile esitati projekti viimasel kinnitamisel muinsuskaitse poolt nõue, et müraseinad oleksid teatavas osas läbipaistvad, et nii Kuldne Kodu kui KEKi peakontor ja tootmishooned oleksid liiklejale nähtavad.”

Kui Pärnu mail pole läbipaistvate paneelidega müraseinu varem püstitatud, siis mujal Eestis küll: Tallinna–Tartu maanteel, aga seda vähesel määral.

Looduskaitsjate rahustuseks võib seoses kirgaste paneelidega tõdeda, et mõeldud on lindudelegi. Et vältida tiivuliste lendamist vastu barjääri läbipaistvat osa – iseäranis suur on see oht selgel päikselisel päeval –, on paneel ehitatud nii, et selle sarrus peaks sulissõpru hoiatama.

Ehitajate tee äärsest kergliiklusteest on suurem osa asfaldi all ja käidav ning kas ratta või rulluiskude, aga ka -suuskadega sõidetav: mustkatet pole veel vaid Raba, Lina ja Niidu tänava otsa jäävatel lõikudel.

Ehkki tee Papiniidu silla poolne Oja tänava pikenduselt algav ots on osalt asfalditud, ootab kergliiklustee Niidu ja Ristiku tänava vaheline lõik veel rajamist.

Lõpusirgel tööde minevikust olgu meenutatud, et kõigepealt lõi maanteeamet käed konsortsiumiga, mida juhtis Koger & Partnerid, tunamullu suvel sai konsortsiumi juhtpartneriks Binders.

Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehitusleping sõlmiti 2009. aasta 23. septembril, Ehitajate tee valmimistähtaeg oli 2011. aasta sügis.

Paraku teatas Binders ühel päeval lepingute täitmisest loobumisest ja nii saatis maanteeamet eelmise aasta 16. märtsil Bindersi ja Koger & Partnerite esindajatele avalduse ehituslepingute lõpetamise kohta.

Sama 2011. aasta 2. septembril allkirjastasid maanteeameti ning Lemminkäinen Eesti ASist, AS TREFist ja AS Teede REV-2st koosneva konsortsiumi esindajad Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ja läänepoolse ühendustee lõpuni ehitamise lepingu.

Tööde maksumus on 27 160 114 eurot, 80 protsenti sellest summast tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Tallinna maanteel ja Ehitajate teel on oktoobri lõpus ühele poole saavate tööde tandriks 5,8 kilomeetri pikkune 2 + 2 eraldusribaga teelõik, kus valmib ka 2,9 kilomeetrit kogujateid, üheksa kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, viis jalg- ja jalgrattateede tunnelit ja 2,5 kilomeetrit müratõkkeseinu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles