Kalev Vilgats: ”Õmm” algas tasahilju

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppeva suve jooksul kerkis Pärnumaale Audru valda Valgeranda õpilasmalevate maja.
Lõppeva suve jooksul kerkis Pärnumaale Audru valda Valgeranda õpilasmalevate maja. Foto: Urmas Luik

Eesti õpilaste töömaleva (EÕT) esimene töösuvi 1967 ei ületanud Pärnu Kommunistis uudisekünnistki. Vaid 16. märtsi lehes oli lühike kirjutis tolleaegselt ELKNÜ Pärnu linnakomitee kooliosakonna juhatajalt Tiiu Söödilt.

Selles anti teada, et ELKNÜ keskkomitee, haridusministeerium ja ametiühingute nõukogu ning põllumajandusministeerium on organiseerinud kooliõpilaste töömaleva. See jagunes suvelaagriteks, mis pidid tegutsema 5. juulist 20. augustini ja asuma looduslikult kaunites kohtades.

Maleva liikmed olid oodatud abistama läheduses asuvaid kolhoose, sovhoose ja metsamajandeid mitmesugustel suvetöödel. Elu laagris korraldati isetegevuslikul põhimõttel. Tegevust juhtis laagristaap, mis allus töömaleva staabile. Laagristaapi kuulusid ülem, asetäitjad kasvatuse ja majanduse alal ning rühmade komandörid.

Laager oli ette nähtud jagunema neljaks 16–20-liikmeliseks rühmaks, mille eesotsas on komandörid. Laagri suuruseks oli kavandatud kuni 70 inimest.

Kõigile oli mõeldud ühtne vorm. Malevasse võisid pääseda õpilased alates 16. eluaastast. Soovijatel tuli pöörduda oma kooli komsomolikomitee poole, kes vaatas avalduse läbi ja langetas otsuse. Läbivaadatud otsused pidid laekuma komsomoli linnakomiteesse 8. aprilliks.

Paraku ei selgu kohalikust lehest, kuidas EÕT-l Pärnumaal oma esimesel töösuvel läks. Põhjus võis olla selles, et toimetuses puudus vastavas eas ajakirjanik, keda malevateema oleks huvitanud.

11. augusti lehes on artikkel ”Et suvi oleks sisukas”, milles räägitakse Tahkuranna töö- ja puhkelaagrist, kus osalesid Pärnu ja Sindi seitsme kooli õpilased. Laagri eesmärk oli sisustada 14–17aastaste suvevaheaega.

Laagri korraldasid linna haridusosakond, komsomolikomitee ja Kommunismi Lipu kolhoos. Oli kaks vahetust: esimene juunis-juulis, teine 18. augustini. Kui esimeses vahetuses oli teenitud keskmiselt 50 rubla kuus, siis kurdeti, et teises vahetuses enam niipalju kokku ei tule, sest põllutöödele tegi liiga põud.

Malevat artiklis ei mainita, samuti ei klapi laagriliste vanused EÕT-le esitatutega. Nii ongi Eesti õpilasmaleva (EÕM) algus Pärnumaal veidi ähmane, kuigi inimesed, kes seda olid seatud korraldama, on veel elus ja võiksid mälestused edasi anda.

Malevaveteran Valter Parve tahab Pärnumaa EÕMi ajaloo mingil viisil jäädvustada.

1983. aastal mõeldi EÕMi keskstaabiga, et maleva 20. aastapäevaks sobiks kõigi aastate malevateatmik, kus oleksid üles loetud kõik TPLi (töö- ja puhkelaagri) ja EÕMi rühmad piirkondade ja aastate kaupa. Samuti komandörid-komissarid, piirkondade ja keskstaabi tegelased. Plaaniks see jäigi.

Kogu EÕMi kohta ei kujutaks sellise teatmiku mahtu nüüd enam ettegi. Pärnumaa suhtes võiks asja saada. Näiteks rühmad läbi kõikide aastate, tegijad ja suured ülemused. Peale selle ülevaade igast malevasuvest, fotomeenutusi, võib-olla kokkutulekute lauluparemikki. Eks muidugi tule kultuurkapitalilt või mõnelt muult fondilt küsida raha teatmiku kokkupanekuks ja väljaandmiseks.

Hea tahtmise korral oleks see ilmselt võimalik, sest EÕM oma tohutu populaarsuse ja osavõtuga jäi tol ajal unikaalseks nähtuseks, mida pole põhjust häbeneda. Seda tõestas laupäeval Pärnus toimunud Pärnumaa õpilasmaleva 45. aastapäeva ühine tähistaminegi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles