Port Artur 2 otsib vanu katusekive

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana raudteemaja sai tubastesse tingimustesse.
Vana raudteemaja sai tubastesse tingimustesse. Foto: Urmas Luik

Port Artur 2 suuremaks ehitamise käigus jäi ette sajandi alguses rajatud raudtee pöörmeseadja maja, mida ei lammutatud, vaid suur hoone neelas selle alla. Nii ongi nüüd väike vana majake suure maja sees, kuid vajab abi.


Maja müürid on ehitatud murtud maakividest ja punastest tellistest, katus on kaetud hallide plaatkividega, nagu neid Pärnus ja mujalgi käsitööna palju tehti ja katustele laoti.



Kuigi suur osa vanadest katusekividest on terved, on nende hulgas katkisigi, mis vajavad asendamist. Et Pärnus oli vanasti palju just samasugustest hallidest plaatkividest katuseid, on Port Arturi omanikel põhjust loota, et kellelgi on neid katusekive aianurgas või kuuri all seismas ajast, kui mõni abihoone uue katuse sai või sootuks lammutati.



“Oleme valmis neid kive ostma,” teatas Port Arturi üks omanikest Viljo Vetik. “Kui kellelgi selliseid kive pakkuda on, andke teada, meie kontor asub Laial tänaval majas, kus varem asus Pärnu REV.”



Laienevasse Port Arturi hoonesse ärifunktsioonis atraktsioonina jääva raudteemaja ajaloost on vähe teada.



Maja uurinud arhitekt Rein Raie teadis öelda niipalju, et maja ehitati 20. sajandi algul, sest enne 1897. aastat koostatud Pärnu raudteeala arengukavades pole seda hoonet märgitudki.



“Tõenäoliselt oli Pärnu raudteeharu avamisel selle maja asemel pisike puithoone, mis asendati mahukama kiviehitisega seoses raudteeala laiendamisega 20. sajandi alguses,” selgitas Raie.



Raie lisas, et kuigi rööpmeseadja maja ilmus praegu teadaolevate andmete järgi esimest korda maa-ala plaanidele 1927. aastal, on tegu ilmselt siiski tsaariaegse ehitisega, olles tolleaegse maakivist raudteearhitektuuri ehe näide.



Pärast renoveerimist hakkab väike raudteemaja suures kaubamajas elama oma elu kauplusena. Juurdeehituse käigus saab Port Artur 2 juurde 16 000 ruutmeetrit, millest 10 000 on kauplemispinda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles