Juhtkiri: ESMiga edasi

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Vahelduva eduga kord esile kerkinud, siis muude teemade varju jäänud liitumine Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) jõudis sel nädalal kahe olulise verstapostini. Teisipäeval otsustas president Toomas Hendrik Ilves ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse välja kuulutada.

President põhjendas otsust sellega, et “Eesti valik on tugev, edukas ja mõjukas Euroopa Liit, mis tähendab vastutustunnet ja kompromisse. Eesti valik on Euroopa Liit, kus kõiki puudutavates küsimustes on väikeriikidel sõna- ja hääleõigus ning kus arvestatakse väikeriikide rahvuslikku identiteeti”.

ESMiga liitumise pooldajate põhiline mõte sai sellega kokku võetud: oleme samas seltskonnas koos ja peame üksteist aitama ning kui halba seisu satuks Eesti, saaksime ise teiste abikäele loota.

Riigikogu mõne liikme jäämine eriarvamusele ja protestimeeleavalduste ning -kirjade mõju jäi oodatult väikseks, sest üldrahvaliku liikumise algatamiseks on Euroopa stabiilsusmehhanism liiga keeruline. ESMi pooldajad ei kippunud samuti asja selgitama ja seda heitis Ilves riigikogule ja valitsusele ettegi.

Protestijad nõudsid päris häälekalt ESMiga liitumise panemist rahvahääletusele, kuid oli selge, et seda ei juhtu. Ja rääkides õigusliku asemel vaid moraalsest aspektist, oligi õige, et valiku langetavad need, kellele valijad mandaadi on andnud. Ehk paneb see senisest natuke rohkem kaaluma, kelle poolt valimistel oma hääl anda.

Seda, et ESM läheb edasi, tõestas eile Saksamaa põhiseaduskohtult parlamendile antud luba leping ratifitseerida.

ESMi ei vääranud seega otsused Eestis ega Saksamaal, kuid kas stabiilsusmehhanism tegelikult stabiilsuse tagab ja kes õhtu lõpuks arve tasuma peab, pole ikkagi selge.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles