Narkootikumid muutuvad keemilisemaks

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus saab tänavalt heal juhul väga lahjat ja viletsa kvaliteetiga narkootilist ainet. Fotolavastus.
Pärnus saab tänavalt heal juhul väga lahjat ja viletsa kvaliteetiga narkootilist ainet. Fotolavastus. Foto: Ants Liigus

Kuigi Pärnu ei paista narkootikumide tarvitajate poolest Eestis millegi erilisega silma, teeb siinsele politseile muret, et narkoturule ilmub üha rohkem ja järjest tapvamaid keemilisi mõnuaineid.

Lääne prefektuuri narkokuritegude talituse komissari Tarmo Värati kinnitusel on politseil hea ülevaade Pärnu narkoturust ja olukord on siin üsna rahulik. “Kui krimiuudistest näed, kuidas Tallinnas turgutatakse kuskil ületõmmanud narkomaani, siis Pärnust selline pilt uudistesse ei jõua. Õnneks meil ka sellist pilti ei tule,” oli komissar kindel.

Lagundab elavat inimest

Väratile teeb hoopis rohkem muret, et Eestis tarvitatavad narkootikumid muutuvad aina sünteetilisemaks ja nende mõju on tihtilugu teadmata.

“Kagu-Aasias tegutseb hordide viisi keemikuid, kes iga päev mõtlevad narkootilisi aineid välja,” nentis Värat. “Võib väita, et Euroopasse ilmub nädalas vähemalt üks uus narkootiline aine, mille koostis ega mõju pole teada. Kui räägime klassikalistest ainetest, nagu kanep, kokaiin, heroiin, amfetamiin, siis neil on olemas teaduslik ajalugu. Teame, kuidas nad toimivad ja mida võivad põhjustada, aga keemia kohta seda ei teata.”

Viimase aja kõige hullemaks aineks peab Värat krokodilli-nimelist droogi. Tegu on Venemaal tarvitatava seguga, mis koosneb kodeiinist, bensiinist, värvivedeldajast, väävelhappest, joodist ja fosforist. Õnneks pole see aine Eestisse veel jõudnud.

Tegu on süstitava ainega, mis kiiresti tekitab sõltuvuse ja hakkab samal ajal lagundama elava inimese kudesid. Internetist leiab videoid tarvitajate kohta, kuid need ei ole mõeldud nõrganärvilistele. Üldjuhul sureb “krokodilli” tarbija mõne kuuga.

Politsei elu muudab sünteetiliste ainete kasutamise takistamisel keeruliseks fakt, et uudseid mõnuaineid tuleb peale kiiremini, kui seadusandja neid keelata jõuab.

“Seaduse mõistes on narkootiline aine see, mis on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja,” selgitas Värat. “Kui ainet seal ei ole, siis ta seaduse mõistes narkootikum ei ole, seega pole keelatud. Kui teame, et tegu on narkootilise ainega, võime selle narkoaine kahtlusega ära võtta ja ekspertiisi saata. Kui ainet ei ole nimekirjas, tuleb see pärast omanikule tagastada, sest meil pole õigust seda ära võtta.”

Kuigi “krokodilli” Eestis ei liigu, on Pärnusse tekkinud väike sünteetilise opiaadi fentanüüli ehk “valge hiinlase” tarvitajaskond.

“Õnneks on fentanüüli kasutajate ring Pärnus Tallinna või Ida-Virumaaga võrreldes üsna väike,” avaldas Värat. “Fentanüüliga on üpris kerge üledoosi saada, sest seal on doseerimisprobleemid. Sünteetiliste ainete eripära on see, et nad väga kanged. Näiteks saab ühest grammist fentanüülist umbes 40 doosi. Võtsime eelmisel aastal Raplamaal ära kaks kilogrammi efedrooni, mida suitsetades oleks doosi saanud kaks miljonit inimest.”

Üldjuhul iseloomustavad Eesti narkomaane kadunud ja samasse kohta süstimisest mädanema läinud veenid. Võib esineda tüsistusi ja hävinud kudesid.

Värati sõnade järgi ongi Eesti muu Euroopaga võrreldes kummalises olukorras. Kui mujal käib politseil suurim võitlus heroiiniga, siis Eestis heroiiniturg niisama hästi kui puudub ja kasutatakse peamiselt fentanüüli ning teisi sünteetilisi aineid.

“Euroopa narkootikumide monitooringu keskuse järgi tarvitatakse fentanüüli ainult Eestis,” nentis Värat. “Miks ta nii on, ei oska keegi öelda. Kusjuures fentanüül on heroiinist kallim. Krooni ajal oli hinnavahe ligi kolm korda. Kui heroiini gramm maksis 1300 krooni, siis fentanüülil 4500 krooni.”

Tihti ainult proovitakse

Politseikomissari muudab murelikuks seegi, et sünteetilisi mõnuaineid reklaamitakse tihtilugu kui peodrooge, neid müüakse nimede all, nagu Spice, Party Pills. See teeb droogid popiks noorte seas.

“See on udujutt, kui räägitakse, et tegu on mingite eksootiliste asjadega. Tegu on narkootikumidega,” teatas Värat. “Need on kõik erandita sünteetilised. Aga millegipärast meeldib sünteetika väga just noortele inimestele. Veedetakse palju aega internetis ja sealt leitakse need asjad üles.”

Värat märkis, et suure tõenäosusega saab noor tuleristsed narkootikumidega seltskonnas, kus keegi juba ees tarbib. “Proovimine toimub ikka seltskonnas, näiteks mõnel peol. Keegi teeb seltskonnas näiteks kanepit ja pakub teistele ka. Aga ei ole nii, et “tegin ühe suitsu ära ja nüüd olengi narkomaan valmis”. See on seltskondlik ajaviide. Vaevalt teda mingi mõnusa kaifi pärast tehakse, rohkem ikka seltskonnas püsimiseks.”

Kas inimese elu hakkab pärast seda lumepallina allamäge veerema, on politseiniku sõnutsi ilmselt väga personaalne ja suuresti peas kinni. “Eks see ole uudishimu küsimus,” selgitas ta. “Üks tõmbab kanepit, teine kõrval amfetamiini ja hakkab seda kiitma, et see on palju vägevam kui kanep. Nii esimene siis proovibki uudishimust. Samal ajal tekib sellel tarvitajal teatud seltskondlik positsioon: “ma tunnen seda, kelle käest saab. Tulevikus võib-olla hakkab juba minu käest saama. Olen nagu teistest natuke kõrgemal”.”

Siiski kinnitas Värat, et opiaatide ja muude kangete mõnuaineteni on noorel tarvitajal pikk tee minna. Fentanüüli süstimine on allakäigu alumine, mitte ülemine ots. “Kui seltskond korralikke kooliõpilasi läheb linna peale seiklusi otsima mõttega, et “teeme kuskil ühe kanepisuitsu”, siis kindlasti nad ei tee seda,” ütles komissar. “Selleks, et Pärnus narkootikume saada, pead tundma kedagi, kes tunneb kedagi. Diiler suhtleb ainult tuttavaga, kui tuttaval on kaasas mõni võõras, keda ta ei tea, tõmbab ta kohe tagasi. Nad minimeerivad oma riske, sest vahelejäämise oht on suur.”

Värati jutu järgi on tüüpiline Pärnu diiler narkootikumide tarvitaja, kes müügiga üritab enda doosi tasuta kätte saada. Narkootikumiäriga ei ole Pärnus veel keegi rikkaks saanud, püssid siin ei paugu ja omavahel verd ei lasta.

Tänavalt saab kehva kraami

Tavaliselt käib müük nii, et Pärnu narkomaanil on sidemed Tallinnas tegutseva narkodiileriga. “Näiteks toob Tallinnast 100 grammi amfetamiini ja jagab selle kaheks,” seletas Värat. “Ühte osa hakkab ise tarvitama, teist aga segab ballastainega, enamasti glükoosiga, ja müüb maha. Selle lahjendamise pealt ta teenibki. Näiteks teeb sellest 100 grammist Pärnus 150 grammi ehk tegelikult jõuab siin tänavale petukaup. Pealekauba ei tea keegi, kui palju on seda kraami juba varem lahjendatud. Põhimõtteliselt saab Pärnu narkomaan petta, hea, kui siin müüdav aine kümme protsenti narkootikumi sisaldab.”

Oma osa Pärnu kehvas turus mängib Värati kinnitusel politsei tubli töö. “On olnud perioode, kui oleme löönud sisse paarinädalase augu, mille vältel Pärnus ei olegi olnud narkootikume saada,” teadis ta. “Kuskil kindlasti midagi liigub, aga see on nii põranda all. Keegi ei julge uuesti järele ka minna, sest nad ei tea, mida politsei teab.”

Viimase aja töövõitudest saatis Lääne prefektuuri narkokuritegude talitus tänavu suvel kohtu ette kaheksaliikmelise seltskonna, kellelt võeti ära 400 grammi narkootilisi aineid, nagu kokaiini, amfetamiini ja kanepit. Kuritegelikul teel saadud vara arestis politsei grupi peale umbes 12 000 euro väärtuses.

Värati teatel oli tegu Eesti mastaabis arvestatava koguse narkootikumidega. Pärnu kohta on see kogus suisa suur.

Politsei on kokku puutunud lõbusamate tarnijategagi. “Tuli meile vihje, et vennad sõidavad autoga Tallinnasse aine järele,” meenutas Värat. “Neil oli seal üks varastatud jalgratas ja automakk, mis Tallinnas vahetati kolme grammi amfetamiini vastu, mille nad siis tee peal ära tegid kuskil võsas. Lamasid pärast seda veidi metsa vahel ja sõitsid Pärnusse tagasi.”

Värati sõnade kohaselt valitseb praegu vaikelu vägistamisdroogina tuntud GHB rindelgi, vähemasti politseil puuduvad viimasest ajast teated selle kasutamise kohta.

Siiski ootab narkopolitsei kõikvõimalikke vihjeid narkootikumide müümise ja tarvitamise kohta nii e-postiaadressil laane.vihje@politsei.ee kui telefonil 444 6555.

Narkootikumide hind tänaval

Kanep – 20 eurot gramm

Amfetamiin – 20 eurot gramm

Kokaiin – 100 eurot gramm

Ecstasy – 8–10 eurot tükk

LSD – 20–25 eurot doos

Narkoseened – 15–20 eurot doos

Fentanüül – 10 eurot doos / hulgihind 180 eurot gramm

Heroiin – 10–15 eurot doos

Andmed: politsei

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles