Täna 60 aastat tagasi Kilingi-Nõmme raudteejaamas küüdivagunisse surutud taluperenaine Ellen oli üks neist 20 601 väljasaadetust, kes paarinädalase loksumise järel külmale maale sihtkohta jõudis.
Märtsiküüditamine vajutas jälje rahva mällu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sealt, Krasnojarski kraist Bogradski rajoonist nagu maailma lõpust, joonistas ta kirja tagaküljele tavalise pliiatsiga pildi. “Ümberringi on kõik-kõik ainult hiiglaslikud mäed, ei ühtegi puud, me ei näe kuuski ega mände, ainult kased,” kirjutab ta. Lisades, et ta joonistas, nagu oskas, noorkarjalauda ka ja arvestagu siis kodused, milline elu ja elumaja neil seal on.
“Töö on kerge, viska hargiga heinad üle aia, ükskõik, kuhu lähevad, võta värav lahti ja saada vasikad jõele jooma,” looklevad tuhmumata kirjaread paberilehe iga ruutsentimeetrit kasutades.
Eestisse naasmise spravka kirjutati tollele naisele välja 1956. aasta 10. detsembril. Ta oli kojujõudmist näinud unes kõik need võõrsil oldud aastad ja tema joonistus asub nüüd Pärnu muuseumi kogus.
Eile peeti Maarjamäe lossis ajaloomuuseumi korraldamisel teaduskonverentsi “Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest”. Tõdemusega, et kuigi märtsiküüditamist on ajaloolased põhjalikumalt käsitlenud paarkümmend aastat, ei või seda pidada läbiuuritud teemaks.
Uuemad vaatekohad puudutavad küüditamise ettevalmistamist, tagamaid ja kulgu ning järeldusi.
Tartu ülikooli ajalooõppejõu Tõnu Tannbergi ettekanne “Teekond Siberisse küüditamisešelonide number 97305 ja 97308 näitel” pälvinuks kindlasti pärnumaalaste huvi, sest nende kahe rongiga veeti peamiselt Pärnumaa rahvast.
Teadaolevalt nähti küüditamiseks Eestis ette 2198 operatiivtöötajat, peale nende sõjaväelased, hävituspataljonlased, parteiaktivistid, kokku 20 254 inimese tööjõu kasutamine. Siberi poole veeres 1057 raudteevagunit 20 702 inimesega, valdavalt lapsed, naised, vanurid.