Andmekaitse inspektsioon uuris 46 riigiasutuse läbipaistvust ehk vaadati, kui palju ja selgelt jagavad ministeeriumide ja ametite-inspektsioonide kodulehed avalikku infot ning kui korras on nende dokumendiregistrid.
Enamikul riigiasutuste kodulehtedel esineb puudusi
27. september 2012, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elame infoühiskonnas, kus avalikul võimul on järjest rohkem järjest paremini töödeldavat teavet inimeste kohta,» seletas AKI peadirektor Viljar Peep. «Kui tasakaal kipub ära hajuma, et see, kel on ligipääs avalikule võimule ja sellele teabele, teab järjest rohkem, aga tema tegevus pole piisavalt läbipaistev, siis tekivad käärid ja selge oht demokraatia kestlikkusele.»
Muu hulgas hinnati veebilehe kasutamise ja teabe leidmise lihtsust, teabe olemasolu asutuse tööaja ja vastuvõtu korralduse kohta, palgaandmete olemasolu. Lisaks näiteks seda, kui ligipääsetavad on dokumendiregistris olevad dokumendid ja kas nende AK (asutuse siseseks kasutamiseks) märge on õigustatud.
Kõige eeskujulikum oli haridus- ja teadusministeeriumi veebikodu, saades kümnest punktist kümme. Kõige kehvemini esines rahvusarhiiv, mis kogus vaid 6 punkti – puudulikud olid kontaktandmed, ametijuhendid, palgaandmed ning piiranguta e-kirjadele ei võimaldatud ligipääsu ja AK märke olemasolu dokumentidel polnud alati põhjendatud.
«Nende igapäevase sisulise töö, see kui palju on meil digiarhiivi, üle on nad oma erialaringkondades väga uhked ja kaugel Euroopa riikidest ees,» kinnitas Peep. «Samas üldised asutustele käivad nõuded olid nõrgavõitu.»
27 asutustel ei olnud võrgulehel teavet, kuidas asutuses isikuandmeid töödeldakse – kui inimene saadab asutusse teabenõude, siis kas ta isikuandmeid ka kuskil näidatakse.
«See tuleb asutustel läbi mõelda ja teave üles panna,» ütles Peep. «Siis teab inimene arvestada, kas kellegi peale kaevates ripub kaebus internetis kõigile vaatamiseks või mitte.»
Enim eksimusi oli tööaegade ja vastuvõtu korraldamise osas, kus esines probleeme 34-l asutusel. Tihti oli kodulehel olemas vaid asutuse juhi vastuvõtuaeg, mis oli reeglina väga lühike, kuid puudus üldine vastuvõtukorraldus. Mõnel asutusel oli avalikustatud ainult selle juhi palgaandmed, kuigi ka kõigi teiste ametiisikute palgad peaksid olema avalikud.
On ka asutusi, kus ei võimaldata dokumendiregistris olevatele avalikele e-kirjadele ligipääsu ja vahel olid AK märked ilma hea põhjuseta või puudus põhjendus üldse. Juhtus, et kaks asutust kirjutasid üksteisele kirju, samas kui juurdepääsupiirangu põhjuseks oli «asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud dokument, mida dokumendiregistris ei registreerita».
Personalikäskkirjadele, nagu puhkustele lubamine, nende tühistamine, lähetustele saatmine, oli palju erinevaid juurdepääsupiirangu aluseid alates välissuhtlemise kahjustamisest, ärisaladusest delikaatsete isikuandmeteni.
«Ilmselt oli siis tegemist teabega rassi, seksuaalse sättumuse, tervise või muu kohta,» muigas Peep. Tegelikult peaks selline info olema reeglina avalik.
Ta lisas, et üldiselt täidavad seiratud asutused seaduse põhinõudeid hästi või rahuldavalt ja kui dokumentidega tegeleb mitu tuhat inimest, võib vigu ikka esineda. Kui AKI nimetas seiret valgusfooriprojektiks, siis ükski asutus punase värvi vääriliselt ei esinenud.
Peebu sõnul on selliseid seireid läbi viidud juba 2009. aastast. Kui toona tehti keskasutuste võrgulehtedest esimene kokkuvõte, olevat pilt olnud kole.
«Suuremal osal asutustest oli suuri puudusi,» kinnitas ta. «Oli näiteks ministeeriume, kel polnud dokumendiregistri avalikku vaadet – pandi Exceli tabel, mida kord kuus uuendati.» Polevat olnud ühtegi asutust, millel oleks kõik korras.
Parimad ja kehvemad näited:
Kuigi AKI nimetas seiret valgusfooriprojektiks, ei saanud ametid punase värvi väärilisi numbreid.
Haridus- ja teadusministeerium – 10 punkti (maksimumpunktid)
Põllumajandusministeerium – 9,5 punkti
Sotsiaalministeerium – 9,5 punkti
Andmekaite inspektsioon – 9,5 punkti
Keskkonnaamet – 9 punkti
Põllumajandusamet – 9 punkti
Ravimiamet – 9 punkti
Keskkonnainspektsioon – 9 punkti
Riigikantselei 9 – punkti
Riigikontroll 9 – punkti
Rahvusarhiiv – 6 punkti
Lennuamet – 6,5 punkti
Patendiamet – 6,5 punkti
Riigi infosüsteemi amet – 6,5 punkti
Politsei- ja piirivalveamet – 7 punkti
PRIA – 7 punkti
Päästeamet – 7 punkti
Veeteede amet – 7 punkti
Riigikohus – 7 punkti
Maa-amet – 7,5 punkti
Allikas: andmekaitse inspektsioon