Toomas Kivimägi magus elu linnapeana

Foto: PP

Eesti linnapeadest kõige kõrgem palk, 45 päeva kestev puhkus, 23 päeva välislähetustes ja puhkuse ajal kasutatav ametiauto – need faktid iseloomustavad Pärnu linnapead Toomas Kivimägit, kes ainult teistelt kokkuhoidu nõuab.

Hiljuti noomis Kivimägi linnaametnik Raul Kivi, kes ainsana keeldus “vabatahtlikust” palgakärpest ja kellega ta 182 euro pärast kohut käib. “Minu põhimõtetega selline ebaõiglus kokku ei lange,” kommenteeris linnapea seda, et palgakärpe ettepanekust loobumise tõttu on Kivi saanud mitu korda suurema summa kui vaidlusalune 182 eurot.

Kõrge palk ja pikk puhkus

Pärast artikli ilmumist helistas toimetusse mitu lehelugejat, kes tuletasid meelde, et peale Kivi pole ka Kivimägi ega abilinnapeade palka kärbitud. Linnapea peab enda ja abilinnapeade sissetulekute vähendamiseks seda, et võrreldes Mart Viisitamme aegse linnavalitsusega, ei saa linnavalitsuse liikmed enam majandusbuumiaegseid preemiaid, ja loobus juhtkonna palkade kärpimisest.

Kivimägi palk on koos esindustasuga 3500 eurot kuus. Seda on rohkem kui ühelgi teisel Eesti linnapeal, kes juhivad Pärnust suuremaid ja jõukamaid linnu.

Pärast ametniku leheveergudel pragamist sõitsid Kivimägi ja abilinnapea Romek Kosenkranius Sloveeniasse, et uurida tööstusalade turismi- ja puhkealadeks ümberkujundamist. Kogemuste võrra rikkamaks saanud, läksid mõlemad mehed puhkama.

Paljudele üllatusena selgus, et Kivimägi võib aastas 45 päeva puhata. Põhipuhkusena on talle ette nähtud 35 päeva, millele lisandub kümme puhkusepäeva avaliku teenistuse seadusest tulenevalt tööstaaži eest.

Kuna linnapea kevadel 12 päeva USAs rannikuäärsete linnade arenguga tutvus, otsustas Pärnu Postimees tema ja abilinnapeade selle aasta välislähetustesse põhjalikumalt süüvida. Tähelepanu äratas, et kahel korral on Kivimägi välislähetusele järgnenud puhkus ja oma puhkuse veetmise kohast pole ta linnarahvast kunagi teavitanud.

“See, kas linnapea reisib oma naisega või mitte, on puhtalt tema eraasi. Sama kehtib tema puhkuseveetmise koha kohta. Pärnu Postimehel peaks olema piinlik sarnaseid küsimusi esitada,” teatas linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas pärast Kivimägi puhkusepaiga vastu huvi tundmist.

23 päeva välislähetustes

Piinlikkustundele vaatamata sai läbi uuritud kõik dokumendid, mis maksumaksjate raha linnapea ja abilinnapeade välislähetusteks kasutamist tõendavad. Selgus, et Kivimägi on sel aastal välislähetustes olnud 23 päeva ja kulutanud Pärnu linnavalitsuse sel aastal välislähetusteks planeeritud 21 000 eurost 2098 eurot.

Planeeringutega tegeleb Pärnu linnavalitsuses abilinnapea Kosenkranius, kes on nendega seotud väliskomandeeringuteks kulutanud 15 päeva ja 883 eurot. Sotsiaalküsimused on abilinnapea Jane Metsa töömaa, tema on kolmeks kolmepäevaseks välislähetuseks kulutanud üheksa päeva ja 890 eurot.

Kivimägi tööks on üldjuhtimine, linna esindamine, sisekontroll ja suhted avalikkusega. Kui mais oli vaja Jelgava linna päevadel Pärnu linna esindada, lähetati sinna Mets.

Kivimägi on ennast lähetanud USAsse, Saksamaale ja Sloveeniasse. Neist USA ja Sloveenia olid planeerimisega seotud ja vaid Lüneburgis rahvusvahelistel hansapäevadel esindas ta linna.

25. aprillist 6. maini oli Kivimägi USAs veeäärsete linnade arenguga tutvumas. Planeerimisküsimused pakkusid talle huvi ka 22.–27. septembrini Sloveenias, kuhu ta seekord koos vastava ala abilinnapeaga läks.

USA reisiks ostis linnapea Estravelist SASi 791 eurot maksvad Washingtoni lennukipiletid. Täpset marsruuti ja lennuklassi arvel märgitud ei ole.

Sloveenia reisi kuludest on seni teada vaid Kivimägi ja Kosenkraniuse 32 euro suurune päevaraha, sest puhkusel linnajuhid kuludokumente esitanud ei ole. Lähetuskäskkirjast selgub, et Pärnu linnal tuleb maksta ligi 25 protsenti transpordi- ja majutuskuludest. Muraka andmetel on linnavalitsus arvestanud ligi 400 euroga.

Maksumaksjatel pole lihtne hinnata, kas Kivimägi huvi USA ja Euroopa veeäärsete linnade planeerimise vastu on konverentsiturism või ei. Põhimõtteliselt võib ta end igale poole komandeerida. Alati saab viidata eri programmidele, millest selliseid reise toetatakse.

Mil määral on välislähetusteks kulunud 23 päeva ja 2098 eurot kaasa aidanud näiteks Pärnu uue silla rajamiseks vajaliku maa omandamisele, Jaansoni raja pikendamist kummitava rahanappuse ja muude probleemide lahendamisele, millest veeäärse Pärnu uus ilme sõltub? Ideid on arhitektidel küll, nende realiseerimiseks ei ole vaja soojale maale sõita.

Välismaal ei käida linnaelanike pärast

Kuni eelmise aasta maini avaldas Pärnu linnavalitsus oma kodulehel välislähetuste aruandeid, kust igaüks võis lugeda, miks keegi väliskomandeeringus käis. Tõsi, te ei leia sealt ühtegi linnapea või abilinnapea aruannet, nemad pole linnakodanike informeerimist oluliseks pidanud.

Nähes, et linnajuhid aruannete kirjutamist oluliseks ei pea, lõpetasid ka ametnikud nende kirjutamise. Mis sest, et 31. oktoobrist 2008 kehtiv linnapea käskkiri kohustab kõik välislähetuse aruanded kodulehel avalikustama ja koalitsioonilepingu esimese punktina lubatakse linnajuhtimine muuta läbipaistvaks ja avatuks. Alluvad on harjunud lähtuma ülemuste tegudest, mitte sõnadest.

“Ma ei pea vajalikuks käia ametniku sabas, tema jaoks pole aruanne prioriteet number üks,” ütles avalike suhete teenistust juhtiv Murakas. Selle teenistuse töö on aruannete esitamist kontrollida.

Murakas leidis, et pole mõtet teha paberit ainult paberi pärast, ja ütles, et kavatseb teha linnapeale ettepaneku käskkiri tühistada. Küsimusele, kuidas siis linnakodanikud väliskomandeeringute sisust teada saavad, vastas Murakas: “Kelle jaoks need on, elanike või meie jaoks? Me ei käi seal linnaelanike jaoks. Me käime seal seepärast, et saada ideid.”

Põhimõtteliselt võib iga linnakodanik kasutada samasugust võimalust nagu ajakirjanik: küsida linnavalitsuselt eri dokumente ja pärast seda, kui teabenõuet viie päeva jooksul menetletakse (võib olla on seal riigisaladusi ja eraelulist teavet), vastused saada. Ent kuidas on kodulehel avalikustamise lõpetamine seotud võimuliidu lubadusega linnajuhtimine läbipaistvaks ja avatuks muuta?

Puhkuse ajal kasutatav ametiauto

Mida väiksem on avalikkuse kontroll, seda rohkem käsutab Kivimägi linna raha ja vara nagu isiklikku omandit. Linnapea käskkirjaga kehtestatud ametiautode kasutamise korra järgi puudub linnavalitsuse töötajal rendile võetud sõiduautode puhkuse ajal kasutamise õigus. Sama käskkiri ütleb, et erandjuhul võib linnapea käskkirja alusel hoida autot vastutava kasutaja elukohas.

Kas Kivimägi on teinud käskkirja, millega ta lubab oma ametiautot elukohas hoida? “Ei tea, et sellist käskkirja oleks tehtud,” vastas Murakas.

Praegu on linnapeal puhkus, kas tema Volvo seisab linnavalitsuse parklas? “Siin küll autot pole,” tõdes Murakas. Järelikult kasutab Kivimägi puhkuse ajal ametiautot? Murakas noogutas.

Hiljem täpsustas avalike suhete nõunik, et linnapea puhkab suvel tavapäraselt Pärnus ja liigub sel ajal linnas autoga väga vähe, rohkem jalgrattaga ja jalgsi. “Minu meelest peaks siinkohal mõtlema sellele, et linnapea on linnapea ka puhkuse ajal. Kui tal peaks juhtumisi puhkuse ajal olema vajadus tööalane sõit teha, siis on loomupärane, et tal on auto sõitmiseks olemas, mitte ta ei hakka seda linnavalitsuse hoovist tooma,” teatas Murakas.

Linnapea, kel tekib puhkuse ajal vajadus näiteks toidupoes käia, saaks selleks kasutada isiklikku autot. Kivimägil isiklikku autot pole, seega on ta 19.–25. märtsini, 2.–29. juulini ja 28. septembrist 4. oktoobrini pidanud eraasju ajama kas jalgsi või jalgrattaga.

Muraka jutu järgi on linnapea ametiauto kvartali kütuselimiidiks kehtestatud 575 eurot, mis teeb 191.66 eurot kuus. Kivimägi peab sõidupäevikut ja kui kütuselimiiti ületatakse, peetakse see tema palgast kinni.

Nagu näha, on kvartali kütuselimiidi taha väga lihtne peita näiteks seda, kui ametiautot 2.–29. juulini erasõitudeks kasutati.

Kivimägi tegevust kontrollib ainult Kivimägi ise. Maksumaksjatel, kelle rahakoti arvelt sellist elu elatakse, jääb üle mõistatada, millistest põhimõtetest linnapea enda puhul suvatseb lähtuda.