Pärnu linnavalitsus seadis Kaubamajaka laienemiseks Eestis ainulaadse tingimuse, nõudes arendajalt hinnangut kaubanduskeskuse paisumise sotsiaalmajanduslike mõjude kohta. Oletatavasti toetus linnavalitsus sellise nõudmise esitamisel maikuises Pärnu Postimehes ilmunud arvamusloole “Kas ja kuidas planeerida Pärnu kaubandust?”. Selle autor, Pärnut hästi tundev teadlane Garri Raagmaa postuleeris: “Kontrollimatul arengul on negatiivsed tagajärjed ennekõike sektorile endale: kannatavad väiksemad, kes peavad poe kinni panema. Ja kui väikesed on surnud, võtavad suured võimust, mistõttu kaotavad juba tarbijad.”
Juhtkiri: Mure või äri?
Raagmaa toonane, tõesti tähelepanuväärne kirjutis lähtus sellestsamast, nüüd detailplaneeringu algatamise lävele jõudnud kavast Kaubamajaka müügipinda suurendada. “Teenuste ülimal koondumisel (Pärnus näiteks Papiniitu) on ilmselt avalikku huvi riivavad tagajärjed. See põhjustab ühiskonnale lisakulutusi ja alandab elukeskkonna kvaliteeti nii koondumiskohas kui mujal,” kirjutas Raagmaa.
Kaubamajaka poolt pareeris Raagmaa argumente leheveergudel keskuse juht Ivar Pinsel: “Laienemise majanduslikud aspektid on hoolikalt analüüsitud, keskkonnamõjude eelhinnangus on kaalutud kõiki nõutud aspekte ja miski pole osutanud ümbruskonna kahjustamisele. Me oleme kaua mõelnud, arutanud, analüüsinud. Nüüd on aeg tegusid teha.”
Maikuisest arutelust on mitu kuud möödas ja nüüd tõi Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius Eesti Rahvusringhäälingule antud usutluses esile, et suured tõmbekeskused, mõeldes Kaubamajakat, ahvatlevad ärimehi ja asutusi liikuma ühte piirkonda ja ülejäänud linnaosad kaotavad oma tähtsust. Oma iva kesklinna pärast muretseva Kosenkraniuse jutus kahtlemata leidub, kuid mure kõlanuks siiramalt, kui linlased ja ettevõtjad oleksid unustanud, et abilinnapea istus enne praegust tooli Port Arturi juhi omal.