Eesti esimese kaugside-kaabelliini sünnilugu

Pärast Riia–Tallinna kaabelliini (edaspidi KM-11) allutamist üleliidulisele kaablimagistraalide valitsusele alustasid sellel tööd esimesed kaugsidekanalid. Riiast hargnesid need Minski, Kiievi ja Moskva suunas. Eesti elektersideteenuste kasutajal paranes oluliselt kaugside kvaliteet. Pärnu kaugejaam sai Tallinna suunal kvaliteetsed sidekanalid.

Nõukogu ajal oli telefonside tsentraliseeritud. Maakondade ja linnade vaheline telefoniühendus toimis Tallinna kaugejaama kaudu. Kui Kilingi-Nõmme abonent soovis rääkida Abja-Paluoja abonendiga, siis läks tema kõne algul läbi Pärnu telefonikeskjaama Tallinna kaugejaama ja sealt Viljandi kaudu Abja-Paluojale.

KM-11 töösseandmise järel pandi sellel kaabeliinil tööle Moskva–Tallinna raadiokanal, mille kaudu edastati Moskva raadio programme Tallinna saatjale, ja selle üle kehtestati range tehniline kontroll.

Kord katkestas kaablijaoskonna sidemontöör kaablirikke kõrvaldamise käigus kogemata nimetatud raadiokanali, lülitas sellele soonpaarile oma välitelefoni ja küsis: ”Halloo, kas keegi kuuleb mind?“ See jutt läks Tallinna saatjalt eetrisse ja juhtumit hakkas otsekohe uurima julgeolek, mis tundis huvi, ega montöör sihilikult selle kanali tööd katkestanud.

Erilist huvi tundis julgeolek kaabelliini vastu, kui sellel hakkas tööle Moskva–Washingtoni reservkanal väljumisega Tallinnast Helsingisse. Kaablijaoskonna valvetöötaja pidi iga kahe tunni järel mõõtma kaabli elektrilisi parameetreid ja mõõtmistulemustest teatama Riiga kaablimagistraalide keskusele number 5.

Kuna Nõukogude armeel ei olnud oma kaugsideliine, kasutasid nad tsiviilkasutuses liine. Nii töötasid KM-11-l Balti sõjaväeringkonna sidekanalidki.

Kaabelliini häireteta toimimiseks väljastas kaablijaoskond igal aastal asutustele, millel olid maakaevamismehhanismid, õieti nende juhtidele allkirja vastu kirjaliku hoiatuse, kus oli ära toodud sidekaabli kaitsevöönd (kaks meetrit mõlemale poole kaablit).

Pärnu teede- ja remondivalitsuse ekskavaator rebis maantee rekonstrueerimise käigus puruks KM-11 sidekaabli. Otsekohe algatati põhjuse uurimine. Sündmuskohale saadeti parteikomitee töötaja ja Ringi tänavalt julgeoleku töötaja. Leningradist lendas kohale Leningradi kaugside peavalitsuse peainsener. Kolm päeva istus kaablijaoskonna kontoris koos avarii põhjusi uuriv komisjon. Julgeolek ootas komisjoni otsust, kas juhtum oli õnnetus või sihilik tegu. Kaablijaoskonna töötajat, kes kohapeal tehnilist järelevalvet tegi, ähvardati kohtuga. Lõpuks leidis komisjon, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga.

KM-11 oli üks esimesi kaabelliine Nõukogude Liidus, kus 1961. aastal pandi tööle kaks 24 kanaliga kõrgsagedussüsteemi, mille seadmetes kasutati pooljuhte (transistoreid). Selleks tuli iga 16 kilomeetri järel rajada maa-alused mitteteenindatavad vahevõimendusjaamad. Tallinna–Salacgriva (Lätis) liinilõigul ehitas need Pärnu kaablijaoskond.