Allveearheoloogia nõunikud võtsid kihnu keele tunni Metsamaa pärimustalu suur tuba on tihkelt rahvast täis, sest ega siin pinke pidi paarimeetriste vahedega istuma ja kuulama mahukski, mida muinsuskaitseametnikud merekultuuripärandist pajatavad ja Kihnu oma Orissaare Reet kõneleb. Pealinnas majandusministeeriumi koridorides teda selle nimega ei teata, seal on laevaehitajate suguvõsast pärit Kihnu mere seltsi eest­vedaja Reet Laos merendustalituse peaspetsialist. Kihnukeelne justkui laulev jutuvaba vaibub.
Hallrästas hoiab terroriseerivad ­varesed hoovist eemal Mõni aeg ­tagasi möödusin oosidel paiknevast lageraielangist, mis juba mitu sügist andnud rikkalikku pohlasaaki. Et mulle nende punapõsksete palukate mekk meelepärane on, haarasin esimesest ettejuhtuvast taimekimbust mõne marja. Veidi ringi vaadanud, märkasin, et võrreldes kuutagusega on pohli märkimisväärselt vähemaks jäänud. Põhjust ei maksa otsida üksnes heitlikest ilmadest ja süvenevast sügisest, vaid selsamal langil jäi mulle järjest vahele hulk rästastest marjasöödikuid.
Vindiparvi näeb hingekuuni Esimesi häälekaid haneparvi pilvitul taevalaotusel märkasin juba möödunud nädalal. See näis pisut kummastav, kuna päevane temperatuur olid ju võrdlemisi suvine. Haned aga ei lasknud end ajutisest soojast petta ja suundusid talvitusaladele. See on üks sügismärke, mida pea kõigil on võimalik jälgida või suisa kuulata, ilma et selleks peaks asulast lahkuma. Paljud tiivulised, kes kevadel võtsid suuna põhja, on nüüd teel tagasi lõunasse ja nii mõnigi neist põikab Eestist läbi. Kui haneparved hakkavad võrdlemisi hästi silma, siis paljude suleliste, näiteks vintlaste ränne võib jääda märkamatuks.
Kumu avas Pärnu voliniku sõnavõtust inspireeritud virtuaalnäituse Kadrioru kunstimuuseumis avati hiljuti näitus "Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis". Kasside ja koerte kõrval on viimastel nädalatel ühe Pärnu volikogu liikme sõnavõtu tõttu aga vähemalt niisama tähtsaks kujunenud lehmamotiiv. Seetõttu viis Eesti kunstimuuseum (Kumu) nüüd ellu oma praeguse ja kunagise kuraatori Eha Komissarovi ja Maria-Kristiina Soomre mõttevälgatuse virtuaalnäitusest "Lehm kunstis", mis avaldatud muuseumi ajaveebis.
Suur lugu
AJALOONAINE ⟩ Pärnu superstaar, kütkestav Asta Willmann suri täpselt siis, nagu ennustaja ette nägi (1) Kirjandusteadlase Rutt Hinrikuse meelest oli Asta Willmann kütkestav ja avara silmaringiga isiksus, keda iseloomustas erakordne energia, keskendunud töötahe ja mitmekülgne andekus. Alustas ta ju näitlejana, aga lõpetas silmapaistva Välis-Eesti kirjanikuna. Livia Viitol on siia lisanud veel paar markantset pintslitõmmet Asta Willmannist kui kirjanikust, nimetades, et tema tähelepanu keskmes oli eelkõige naise siseilm: «Tunded on tema tähtsaim uurimisobjekt ja hinge käsitab ta elu suurima müsteeriumina.»
Suur lugu
Intervjuu ja galerii ⟩ Metshaldjatelt abi küsinud mees: Tõusin püsti ja vahi imet, selg ei valutanud enam! (29) Soomaal jõe kaldal metsas asub küllap kogu riigis ainulaadne nähtamatu kodu, mille olemasolust on aimu vähestel. Väikeses metsaonnis elab siin juba mitu aastat noor pere, Anna ja Indrek Vainu pisitütre Raba Rü-ga. Õige harva eksib siia kutsumata külalisi, kui mitte arvestada metsloomi- ja linde. Mina sain küllakutse mullu suvel, kui tööülesanded meid juhuslikult kokku viisid.
Tutiga tihane kogub talvevarusid Sellest, et metsas on üle mindud sügisrežiimile, annavad tuule lennutata­vate värviliste haava- ja kaselehtede kõrval märku linnud. Tormakalt sakutavad tammedelt tõrusid pasknäärid, kes just nendega sahvreid täidavad. Talvevarusid soetavad aga pisemadki metsaelanikud. Tutt-tihased on just nüüd kõrgematelt metsakorrustelt, igihaljaste männi- ja kuuseokste keskelt, madalamale laskunud, et otsida samblavaibalt ja põõsastelt seemneid ning ämblikke – ikka selleks, et paiksete lindudena pikkadel talvekuudel leiduks nokaesist.
Tagasi üles
Back