:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
/nginx/o/2025/04/22/16792041t1h3efc.jpg)
Aprilli kohta tavatu sooja ja pisukese niiskuse toel kasvab rohi mühinal. Ma ei mäleta kuigi palju kevadeid, mil pihlakalehed end nõnda varakult oleks lahti pakkinud, kased olnuks hiirekõrvus ja vahtrad õites. Ometi avanes selline vaatepilt juba 20. aprillil. Rääkimata toomingast, mille lehed, mis nii magusalt lõhnavad, kogu ümbrust katavad. Rohukonnad on kudemise lõpetanud ja lähiajal tõmbavad sellele iga-aastasele toimingule joone alla ka harilikud kärnkonnad. Sinilillede õieilu saab läbi, et teatepulk teistele kevadistele õitsejatele üle anda. Soe ilm tiris otsekui maisse.
21. aprilli hommikul, nädala jagu varem kui tavaliselt, oli kuulda käo kukkumist. Nädalake varem kui möödunud kevadel, 19. aprillil, tiirutas hoovis esimene suitsupääsukesepaargi. Need esimesed oodatud sättisid end alatihti elektriliinidele ja nähtavasti alles harjusid kogu põhjamaise olustikuga. Vähemalt sellal näis nende elu muretu, sest õhus tiirles juba märkimisväärne kogus putukaid. Isegi maipõrnikas põrises õhtupoolikul juba mööda.
/nginx/o/2025/04/22/16792049t1h7832.jpg)