VIDEO ⟩ Enne mõtle, siis roni ehk Kuidas nukukingades ämblik seinal hätta jäi

Ühe raja nukid on sama värvi, niisiis, kui valid rohelise raja, haara üles ronides kinni ainult rohelistest nukkidest. Alla tule kuidas tahes. Foto: Mailiis Ollino

Kel kavas esimesse ronimistrenni minna, sel soovitan järgmine päev vabaks võtta, sest sõrmed ja käsivarred on paar päeva nii hellad, et vaja läheks isiklikku abilist. Siinkirjutaja jäi näiteks vahetult pärast treeningut jänni pesusvammi käes hoidmise ja järgmisel päeval pannkoogitaina kloppimise, tolmuimeja varre pikkuse reguleerimise, pudelikorgi keeramise ja vannitoaplaatide küürimisega. Kusjuures minu suurimaks hirmuks – kukun lae alt suure põntsuga matile ja murran jalaluud mitmest kohast – polnud pärast mõningast katsetamist tegelikult põhjust.

Nagu Ronimaa treener-eestvedaja Martin Unn nendib, algajatega naljalt õnnetusi ei juhtu, sest nad kardavad nii väga, et tulevad alla enne, kui jõuavad end vigastada. Seevastu kogenud ronijate puhul, kes peavad mugavustsoonist välja murdma, on tema teatel tavaline, et oma võimetele vastavaid radu läbida üritades kukutakse rohkem, kui ronitakse.

„Üldjuhul vigastataksegi end täiesti väsinuna kukkudes. Ei kontrollita seda, kuidas kukutakse,” selgitab Unn. „Kui sa suvalisel hetkel kukud ega ole liiga väsinud, suudad turvalisemalt maanduda. Aga kui oled juba kurnatud, on suurem oht kukkudes end vigastada.”

Ehkki adrenaliinitulv kipub sisemist häält vaigistama, tuleb oma keha kuulata, sest nelja meetri kõrgusel kangelast mängides jääd kaotajaks üksnes sina ise.