:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/03/16891656t1ha239.jpg)
Taas on kätte jõudnud üks mu lemmikaegu looduses. Õitsejaid jagub nii koduaedadesse, rannikule, teeservadele ja isegi muidu üksluistesse palumännikutesse, alates hapra välimusega laanelilledest, lõpetades õieilu ja lõhnapaitusi jagavate maikellukestega. Putukaidki, sealhulgas eri liblikaid, märkab õhus juba eriti rikkalikult. Linnumaailmas on käes kibekiired ajad: toiduvedu käib pea lakkamatult.
Osa sulelisi, näiteks metsvindid ja rasvatihased, veavad toitu päeval, händkakud ja kõrvukrätsud aga valdavalt hämaras. Hiljuti saabunud linnud, eesotsas aed-roolindude ja käosulastega, on praegu veel agaramalt ametis laulmisega, kuid neilgi seisavad vanemakohustused peagi ees. Kõike minu ümber toimuvat tahaks mällu talletada, aga kahjuks pole võimalik kõikide elusolendite tegemistesse süveneda. Mul on isikliku projekti tarvis aga terve nimekiri liikidest, keda soovin kindlalt tänavusel kevadel tabada. Üks neist on sõtkas, aga mitte pelgalt mõnel veekogul, vaid puuõõnest välja vaatamas.
/nginx/o/2025/06/03/16891657t1hdc3a.jpg)