/nginx/o/2017/02/28/6395071t1hc1fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/26/16870385t1h3e25.jpg)
Julgelt võib väita, et Gert Koovit on üks maailma tugevamaid taimetoitlasi. Tõele au andes on säärane edetabel isegi olemas ja Pärnumaa mees on ses figureerinud. 51aastane Kilingi-Nõmmest pärit vägilane, kelle gabariidid on 180 sentimeetrit ja 131 kilogrammi, tegi seitse aastat tagasi spordi nimel kannapöörde, kui asendas igapäevased kümme toorest muna ja kilo liha veganlusega. Selline lüke lahendas tervisemure ja nüüd krooniti Koovit maailmameistriks.
Ehkki Pärnumaal kasvanud spordisõber on tiitlivõistluste medalimees nii jõutõstmises kui lamades surumises, pole tema sportlasteekond olnud meelakkumine. Vaid mõni aasta pärast raskejõustikuga alustamist hakkasid tema põlved nii rängalt valutama, et treenida oli võimatu. Kõndides ja seisteski lõid põlved tuld. Kuigi talupojamõistus ütleb, et jõutõstmine ja taimetoitlus ei käi kokku, osutus see Kooviti pääseteeks.
Usutlusest ilmneb, et sportlikust perest, kus kõrvuti kuue poisiga kasvas üks piiga, pole Gert ainus maailmameister, vaid tema vennasel on ette näidata lausa kaks MM-kulda. Tõsi, teisel alal. Mida õpetas 15 aastat Inglismaal? Milliseid paralleele saab tõmmata seenior- ja profispordi vahel? Mida vägilane sööb? Kaua kavatseb 51aastane mees veel kõrges mängus osaleda?
Gert Koovit on maailmameister varustusega lamades surumises! Kõlab päris uhkelt või mis?
Oojaa, see on suure unistuse täitumine! Ega sportlasel vist suuremaid unistusi olla saa. Kuna tulen ülisportlikust perest, kus mu vanem vend [Taavi] on kahekordne maailmameister – küll kulturismis –, on mul olnud ees suured tähed, kuhupoole pürgida.
Alustasite jõutõstmisega suhteliselt hilja. Samal ajal oli selles mõttes hea, et te polnud jõudnud end veel karmi alaga ära "retsida".
Just. Jõutõstmise puhul on huvitav see, et maksimumi tõstmine eeldab, et närvisüsteem on täielikult välja arenenud. Meie närvisüsteem arenebki 40 eluaastani. Niisiis tuli hiline alustamine kasuks. Liigesedki olid kõik terved. Armas on öelda sedagi, et kui tänavu saan 52aastaseks, võin rahulikult kinnitada, et olen elu parimas vormis. Kõik, kes mõtlevad, et 40aastaselt on minu sportlik elu möödas, siis tegelikult on asi vastupidi.
Kui kaua olete nüüd vegan olnud?
Äkki … seitse aastat? Ja abikaasa viis aastat kauemgi.
Soovitaksite säärast toitumisviisi sõbralegi või mis on selle trumbid?
Alustada tuleks sellest, et tänu veganlusele on kolesterooli kehas kindlasti vähem. Samuti põletikulised protsessid. Treeningutest taastumine muutub kiiremaks ja sellest tulenevalt hakkad tundma end nooremana. Tõesti oli tunne, nagu keegi oleks minult 15 aastat maha kerinud.
Kes meist ei tahaks end tunda tervena, nooremana? Eriti kui neid aastaid on kogunenud üle 21. Nendest põhjustest minule juba piisas. Tagantjärele targana võib öelda, et veganlus aitas mu MM-kullale. Selle lükketa poleks ma sinna jõudnudki, vaid oleksin juba ammuilma alla andnud.
Kas te olite enne veganlust muidu kõva muna- ja lihamees?
Mu tavaline hommikusöök oli kaerahelbepuder ja viis toorest muna. Enne treeningut jõin veel viis toorest muna. Päevas läks hästi palju kohupiima ja pea kilo liha – traditsiooniline loomse- ja proteiinirikas söök.
Mis toidud teile nüüd kõige rohkem mekivad?
Kaerahelbepuder on kindlasti jäänud. Mul on õudselt vedanud – see kõlab nüüd küll reklaamina – ja mulle on täielik õnnistus selline Eesti firma nagu Thormi. Nende pelmeenid on tõeline hitt! Meie peres süüakse neid vähemalt neli korda nädalas.
Ilmselt hakkas kaal, kui taimetoidu peale üle läksite, mühinal vähenema?
Loomulikult. See üleminekuaeg, kui toitumist alles paika panin, kaotasin kuskil seitse kilo. Tasakesi hakkas uuesti tagasi tulema ja kuna nägin sportlike tulemuste järsku paranemist, polnud isegi mingit tagasivaatamist.