Maaelu arutelu ⟩ "Kui saaks piimast viina teha, oleksin miljonär"

Kurgja talumuuseumis arutas maaeluline seltskond, mida on meil õppida ärkamisaja suurmehelt Carl Robert Jakobsonilt (1841–1882) ja kuhu ta oleks nüüdisajal oma talu- ja põllupidamisega jõudnud. Jürikuu keskpaiga arupidamise koha valis SA Eesti Maaelumuuseumid, teadvustamaks, et tänavu möödub 150 aastat Kurgja-Linnutaja talu rajamisest ning siinsete hoonete joonised ja plaani tegi peremees ise.

Tänapäeva ettevõtlikud Jakobsonid kõikjalt riigist rääkisid, mida on maal võimalik teha ja millega end ära elatada, tõmmates mõttelise joone 19. sajandisse, mil Carl Robert pidas põllumeeste seltsides kõnesid, õpetas elajate söötmist ja ülalpidamist, põlluharimise viise ja seemnejärje hoidmist.

"Endale meelepärase tegevuse abil on elu maal võimalik," kinnistus osalejate mõttekäik. "Miks meil ei ole koolides põllumajanduse huviringe?" jäi õhku küsimus.

Üks tänapäeva Jakobsone, ettevõtlik Mirjam Pikkmets elab Lääneranna vallas Oidrema külas. Ta on lamba- ja kitsekasvatajate liidu tegevjuht, peab Gotlandi tõugu lambaid ning valmistab mahepiimatooteid Mätiku talumeiereis.

Väikemeiereidest, piima töötlemisest ja nõuetest rääkides tunnistas Pikkmets, et iga päev tuleb temasugustel nagu väljakutsena tõestada, et sa tahad toota korralikku toitu väiketööstuse tasemel. Maaelu tulevikule mõeldes loodab ta, et piimandussektorisse lisandub noori haritud tegijaid.

"Näeme ka juustutegijate seas neid, kes alustavadki sellepärast, et neile maitseb mingi juust või et YouTube’is on võimalik juustu valmistamist õppida. See on äge ja hobitegevusena, arvan, ka toimib, aga peaks toimima ka majanduslikult," nentis Pikkmets, kes tahab jõuda oma meiereis kõvajuustu valmistamiseni Mätiku talu 110 lehma mahepiimast.