Laulu- ja tantsupeo tuli liigub metsast mereni läbi Pärnumaa

Meenutus eelmise laulu- ja tantsupeo tule tulemisest. Foto: Urmas Luik

Peagi algava XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo “Iseoma” tuli sütib 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi õuel ning tule läidavad laulu- ja tantsupeo üldjuhid. Tuletulemine kulgeb läbi kõigi Eesti maakondade, kuni jõuab pealinna 2. juulil. Pärnumaa hoida on laulu- ja tantsupeo tuli 21. juuni hommikust kuni 22. juuni hommikuni.

Pärnumaa iseoma käib metsast mereni. Me oleme mere- ja metsamaa, jõe- ja soomaa, maaharija- ja karjakasvatajamaa, supelsaksa- ja kaupmehemaa, kalamehe- ja jahimehemaa, koorilaulu- ja käsitöömaa. Liivi- ja Eestimaa. Meil on Jakobson ja Jannsen, Koidula ja Lüdig ja Järvid. Peotuli saabub meile läbi Saarde valla laante, tema auks laulame Lüdigi sünnipaigas, hõiskame Eesti laste muusikahariduse hällis Sindis, laulame-tantsime Pärnu uue silla avatuks, puudutame Manijal Kihnu kultuuriruumi, kuni suur vesi vastu tuleb ning saarlased viivad tule üle vee.

Tuleteekond Pärnumaal algab 21. juunil kell 9.40, kui tuli võetakse pidulikult vastu Viljandimaal Kõpus. Esimesena tervitavad seda Kilingi-Nõmmes Saarde valla koorid ja tantsurühmad. Järgneb peatus Lähkma külamajas, kus tulele laulavad, mängivad ja tantsivad kohaliku kogukonna inimesed ja kollektiivid. Värvikas rongkäik, mida saadavad mootorrattad, liigub edasi Vaskrääma, kus Mihkel Lüdigi sünnipaigas tervitavad tuld mees- ja poistekoor ning tantsurühmad.

Pärastlõunane tuleretk kulgeb Seljametsale, kus kõlab “Lööme loojanguni lokku” ansambli ja tantsijate saatel, ning edasi Sinti, kus toimub kogu Tori valla laulu- ja tantsupäev – kaasa löövad laulu- ja tantsupeo protsessis osalevad valla lauljad ja tantsijad.

Tulepidu jõuab umbes kella kolmeks Pärnu uue silla Rääma tänava poolsesse otsa, kus tuletõrvikuga liiguvad üle silla puhkpillimuusika ja rahvatantsijate saatel tantsu- ja laulupeo “Iseoma“ Pärnust pärit lavastusmeeskonna liikmed ja liigijuhid. Silla ületades jätkub tuletervitamise kontsert kesklinnapoolses otsas.

Pärnust edasi liigub tuli Audru kiriku aeda Aleksander Kunileiu mälestuskivi juurde. Esineb Audru koor ja osaleb Kaitseliidu Pärnumaa Soontagana malevkond. Tuli saadetakse edasi palvega meie maa ja rahva eest.

Õhtupoolikul, kella 16.50 paiku jõuab tuli Munalaiu sadamasse, kus Kihnu ja Manija rahvas tervitab seda laulude ja tantsudega oma kodukeeles. Tuli teeb kiire paadiretke Manija saarele. Eriline hetk ootab ees Tõstamaa mõisas, kus esinevad kohalikud rahvamaja kollektiivid ja kõlab kodupaika kiitev sõna.

Varbla tuulikute juures teeristis ootavad tuleteelisi ratsanikud koos kahe hobusega, võttes tuletõrviku ja ratsutades Varbla sadamasse. Õhtu tipneb Varbla sadamas kontserdiga “Kõik saab alguse kodulävelt – ise oma”. Kontsert jutustab maast, merest ja oma kodust, luuakse ehtne merekultuuri õhustik, taustal surfajad ja kalurid, laval Lihula kultuurimaja naisrühm ja Hanila külakapell. Õhtu jätkub simmaniga, kuhu kõik soovijad on oodatud.

Laulu- ja tantsupeo tuli jääb ööseks puhkama Varbla sadamahoonesse. 22. juuni hommikul kell 9.30 algab Varbla sadamas Lääneranna segakoori laulu saatel tule üleandmine saarlastele. Üle mere viib tule Kõiguste sadamasse ehk järgmisesse maakonda saarlaste purjekas, mida saadab Varbla merepäästjate kaater.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinna toimus esimest korda 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast on pidulik tuletulemine Tartust Tallinna saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga, XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulini Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap.