Sirje Niitra ⟩ Miks me autost loobusime

Sirje Niitra leiab, et auto annab küll teatud liikumisvabaduse, aga sellega seotud närvikulu ei oska keegi hinnata. Vahel on ilma palju lihtsam ja mõnusam! Foto: Urmas Luik

Aasta tagasi tegime mehega otsuse, mida paljud meie tuttavad ei mõista, kuid mida me ise kordagi kahetsenud pole. Nimelt otsustasime oma mitte eriti vana ja täiesti töökorras Honda Civicu pojapojale kinkida. Isegi ülevaatus oli sel edukalt läbitud. Et las poiss sõidab, tal vaja ülikooli ja maakodu vahet käia ning juhiluba ammuilma olemas.

Olen vahel südame põksudes mehelt küsinud, kas autost loobumist kahetseb, ja saanud alati vastuseks ägeda pearaputuse. „Üks mure vähem,“ on ta põhiline argument autovaba elu poolt. Pole vaja muretseda tervisetõendi ega ülevaatuse pärast, sest vananevad nii juht kui sõiduk ühtviisi – mine võta kinni, kumb kiiremini. Stressi on igatahes palju vähem.

Teiseks: see talvine auto lume alt välja kaevamine ja pidev muretsemine, kas läheb käima või mitte, kui kuhugi kiiresti minna vaja. Ei, jala me poodi ega arsti juurde ei lähegi, vaid tellime takso, mis teeb kõiki autokulusid arvestades enam-vähem sama välja, aga palju mugavam. Ja kui pikemat sõitu vaja, palume tütrel see ära teha vastutasuks lapsehoiu eest.