Mari Palolill ja Marko Kohv ⟩ Uputusjutt vajab kuiva fakti

Artikli autorid märgivad, Surju aruteludel rõhutati korduvalt ja tõestati uuringuandmete, kaardimaterjaliga, et  tegemist ei ole üleujutamise, uputamise ega hävitamisega, vaid ökosüsteemi taastamisega piirkonnas, kus kuivendustööd on tasakaalu rikkunud. Foto: Urmas Luik

Oma 27. mail Pärnu Postimehes ilmunud arvamusloos „Taassoostamine toob tõenäoliselt kaasa hävitavad üleujutused“ esitab autor Jaanus Männik mureliku, aga tugevalt kallutatud ja faktipõhiselt vaieldava pildi Kikepera looduskaitsealal looduse taastamise kohta. Avalikkuse huvides on oluline neid väiteid tasakaalustada. Olgu öeldud, et faktidel põhinevad andmed esitas WaterLANDSi (Euroopa märgalade taastamise projekt, toim) meeskond ka 8. mail avalikul koosolekul Surju rahvamajas.

Jaanuari üleujutusest

Esiteks väärib tähelepanu, et jaanuaris 2025 toimunud üleujutus Surjus ei saa olla seotud plaanitavate Kikepera taastamistöödega, sest need ei ole lihtsalt veel alanud. Vaadates kaarti Reiu jõe Laadi mõõtepunkti valgalaga (valgala on ala, kust jõgi saab oma veed, ehk piirkond, kust vesi valgub mõnda konkreetsesse jõkke) näeme, et seni tehtud taastamistööd katavad 544 ruutkilomeetri suurusest valgalast kaks protsenti (11 ruutkilomeetrit). Jaanus Männik käib välja hoopis suurema numbri (20 ruutkilomeetrit), kuid unustab ära või ei tea, et suurem osa regioonis tehtud taastamisaladest asub hoopis Halliste või Ura jõe valgalas. 

Selgitamaks välja Surju piirkonnas toimunud jaanuarikuise üleujutuse põhjused, töötasime ise läbi kättesaadavad andmed ja küsisime arvamust olukorda ohjanud päästeametilt ja keskkonnaagentuurilt. Päästeameti hinnangul on üleujutuse peamine põhjus tõenäoliselt erakordselt tugev vihmasadu Kilingi-Nõmme piirkonnas. Ametlikku ilmajaama sealkandis pole, kuid kaks avalikku erailmajaama fikseerisid tõesti Kilingi-Nõmme ümbruskonnas 1. jaanuaril 14 tunni jooksul 40–50 millimeetrit vihma. See on peaaegu kogu jaanuari sademenorm (60 millimeetrit) Pärnumaal!

Reiu jõgi kohtub mitme lisajõega just Surju küla piirkonnas. Kilingi-Nõmme juures maha sadanud veel läks ööpäev, et jõuda Surju kanti ja põhjustada seal 2. ja 3. jaanuaril üleujutus. Saju piirkonna ning jaanuaris üleujutatud ala sees ega vahel pole ühtegi tolleks hetkeks tehtud sootaastamisala. Ka keskkonnaagentuuri kinnitusel soostunud alad hoopis aitavad vett puhverdada ja äravoolu aeglustada. Äravool muutub nendes piirkondades ühtlasemaks ja suurvesi ei tõuse nii kiiresti ega kõrgele. Seega on hirmutamine seniste ja tulevikus juhtuda võivate “hävitavate üleujutuste” ja muude ennenägematute katastroofidega vastutustundetu ja liigitub rohkem soovmõtlemise alla.