Reportaaž ⟩ Kogenud kalamees võib pühapäevapüüdjale haugijahi nippe õpetada, aga saagiga läheb lõpuks koju fotograaf

Seekordsel püügiretkel oli veetemperatuur kümne kraadi tuuris ja kala polnud aktiivne. Foto: Mailiis Ollino

Lehekuu rõõmustab kalastajaid, kes soovivad tabada meie vete üht suuremat röövlit haugi. Somesse jõuab iga päev uusi pilte või videoklippe mõnest saagiks saadud vetehundist ja kalamehehingele ei anna rahu, kui võimalusele näppu ei anna ja ise mõnd purakat veest välja ei vinna. Või vähemalt ei proovi seda.

Et haugihooajale anti start mõni päev tagasi ja juba järgmisel laupäeval toimub Tori-Jõesuus Eesti pikima traditsiooniga spinningupüügivõistlus, on paras aeg kätt harjutada ja uurida kogenud kalameestelt, kuidas mõni kena havipurikas sogasest veest üle leida ja peibutussööt talle meelepäraseks teha.

Lepin siinse kandi kalapüügientusiasti ja -propageerija ning Tori-Jõesuu mõõduvõtu korraldaja Erkki Mäeväljaga kokku, et teeme paaritunnise püügitreeningu ja proovime mõne veteeluka konksu otsa saada.

Ehkki merel on lootust haugi tabada praeguste jahedate ilmadega suurem, võtame eesmärgi püüda jõekaldalt, kus igaüks, kel spinning ja mõni lant, saab püügiõnne katsuda ja oskusi lihvida või midagi uut õppida ja kõrva taha panna.

Uurin eksperdilt, kui palju sõltub kala tabamine õnnest ja kui suur osa mängivad teadmised, oskused ja tarkus seda rakendada ehk kuidas ma leian õige püügikoha, mis tüüpi landi peaks valima, milline värvitoon on parim ja kuidas tuleks peibutist vees liigutada, et jahitaval suu vesiseks läheks ja ta ahvatluse alla neelaks.

Kogenud kalastaja kinnitusel on õnn landiga püüdmisse alati sisse kirjutatud, sest piisab olla õigel ajal õiges kohas ja kalale meelepärane lant nina ette sokutada, kui saagi tõenäosus on suur. Mäeväli möönab, et teadmised kalade käitumise kohta ja landi valimise kogemused tulevad kasuks, aga ei garanteeri midagi.

“On olnud juhtum, kui kogu seltskond püüdis ühesuguse landiga ja samast kohast, aga kalu sai vaid üks mees,” räägib ta. “Kerimiskiirus, mis landi mängima paneb ja kalale atraktiivseks teeb, võib lugeda päris palju.”

Valime püügikohaks Pärnu jõe lõigu Sindi vanast raudteesillast ülesvoolu. Mäevälja väitel on seal pühapäevapüüdjale sobiv maastik ja teada on, et haugegi on sealt välja sikutatud omajagu.

Mõlema püügivahendiks on kahe meetri ja 70 sentimeetri pikkune ritv. Mäevälja jutu järgi on selline pikkus haugipüügiks väga hea. “Ridva pikkus võiks jääda 2,4 ja kolme meetri vahele,” avaldab ta, et kasutada võib ka veidi pikemaid või natuke lühemaid ritvu.