Sügisene Eesti kutsub end avastama

Prangli saarele Kelnase sadamasse jõuab Viimsi vallast Leppneemest umbkaudu tunniga. Foto: Tiit Mõtus

Viina- ja hingedekuu passivad just selleks, et vallutada neid kõrvalisi Eesti nurki, kus ei oota ees lõputud külastajate hordid või mis kohalikul turismikaardil on võrdlemisi uued tegijad.

Miks mitte võtta nädalavahetusel või koolivaheajal päevake–paar, avastamaks kodumaal neid paiku, kuhu seni jõudnud pole?

Meelepärast uudistamismaterjali jagub igale maitsele: kes ihkab värskes õhus rassida, võib kaaluda loodusmatka, viburetke või kiiret ekskurssi väikesaarele; tubaste ettevõtmiste eelistajail tasub mõelda pisematele muuseumidele, töötubadele ja mõisatele.

On ju tänavune “Puhka Eestis” sügiskampaaniagi, mille sõnum kõlab: „Eesti puhkust ei pea pikalt planeerima. Puhata võib igal nädalavahetusel!”, võtnud tähelepanu alla sügis- ja talvehooaja nädalavahetusreisid, mida Eestis lihtne ja kiire korraldada.

Ajakirjanike sügisene lühireis viis meid Prangli saarele, Pakri poolsaarele Paldiskisse, kiire kõrvalepõikena Raplamaale Atla mõisa, sealt Harju maakonda Kõue mõisa ja edasi Kesk-Eestisse Järvamaa kirdenurka.

Kõiki tuuri sihtpunkte ühe mütsi alla võtta on raske, isegi võimatu. Igaüks neist on eripalgeline ja põnev ning väärib omaette päevast ekskursiooni.

Prangli peibutab looduse ja ajalooga

Viimsi poolsaarest ligi üheksa kilomeetrit kirdes asuvale Prangli saarele viib reisilaev Vesta, mis sõidab mandri ja saare vahel kaks korda päevas.

Ehkki linnulennult ja silmaga mõõtes ei asu Prangli mandrist üldsegi kaugel, venitab laevasõidu tunnipikkuseks asjaolu, et Kelnase sadam, mis mandrilt tulijaid vastu võtab, asub nii-öelda teispool saart, näoga Soome lahe, mitte Tallinna poole.

“Läki Pranglisse!”

Meretagusel maaribal oli meie giid Annika Prangli reisifirmast Prangli Reisid OÜ.

Jah, Prangli on päriselt Annika liignimi (sic!)!

Ehkki Annika ega tema abikaasa pole põlissaarlased, tõi perenime päritolu uurimine nad aastate eest Pranglile, kuhu noored rajasid hiljem oma suvekodu. Nüüd korraldab perekond Prangli Pranglile reise.

Ülejäänud Põhja-Eesti saartest eristab Pranglit tõsiasi, et siin on ajast aega olnud püsiasustus, kuna nõukogude ajal saart püsielanikest ei puhastatud.

Tänu sellele ilmestab saarerahva keelepruuki Pranglile ainuomane murrak, milles on äratuntav soome ja rootsi keele mõju. Nii ei ütle kohalik kunagi, et läheb Pranglile, vaid ikka Pranglisse. Ilmakaart kirret pranglilased ei tunnista, vaid nimetavad seda ikka “idapohi”, tegusõna “võtma” on “votma”, “näss” ja “pampalad” tähendab lapsi, “potkakelk” tõukekelku, “randuje roitima” võrdub sõnapaariga “randupidi hulkuma”. Enamik murdesõnu on seotud hülgepüügi, ilmanähtuste ja merega.

Praegu on saar aasta ringi koduks 80 inimesele, siin on oma kirik, muuseum, kool ja väike toidu- ja suveniirikauplus.

Giidi jutu järgi on päevased sõidud Pranglile Tallinna väisavate turistide seas suviti aina menukamad. Kiire ekskursioon pulseerivast linnasüdamest mere taha rahuliku elutempoga saarele külaromantika rüppe on aina populaarsem eestlastegi seas.

Eesti väikesaartele omaselt sõidutab siin külalisi veoauto, mille kastis künklikel tanumatel loksudes teeb saarele kiiresti tiiru peale.

Reisijuht Annika Prangli, keda selguse mõttes nimetagem Annikaks, rääkis, et praegu õpib Prangli põhikoolis kümmekond last ja neist suurem osa pole tegelikult saare põliselanikud.

Nimelt lähetab Viimsi vald Prangli kooli neid noori, kes mandril veidi pahuksisse sattunud. Sellist teguviisi võib pidada asumiselesaatmiseks või ümberkasvatamiseks. Ühelt poolt tuleb ahvatlustest eemalolek noorsandidele kasuks, teisalt aitab selline teguviis pisisaarel oma kooli elus hoida.

Peastarvutamise võistlus ehk pranglimine on just Prangli koolist alguse saanud.

Jumal on kohal

Edasi viis päevaplaan meid talurahvamuuseumi tutvuma Prangli ja Aksi saare rannarahva elu kujutava püsiekspositsiooniga. Eaka muuseumimaja kõrval, mis on tükkidena saarele toodud Tallinnast Järve Selveri lähedalt, avati augustis teinegi muuseum, mille sisuks on anda ülevaade Prangli saare loodusest ja hülge- ja kalapüügitavadest.

Kirik on Pranglil olnud 16. sajandist. Esimese pühakoja olla ehitanud kaks soomlasest hülgekütti, kes maruga merehädalistena saarele pääsesid.

Ajalooraamatud pajatavad, et siinne kirik on üles ehitatud vähemalt neli korda. Praegune Püha Laurentsiuse kiriku hoone seisab saarel aastast 1848.

Pranglil tegutseb oma kogudus, teenistused toimuvad igal teisel pühapäeval, õpetaja käib saarele mandrilt.

“Saarlaste jutu järgi olevat aga jumal saarel kogu aeg kohal ning kui kirikuõpetaja ilma tõttu saarele ei pääse, ei ole sellest suuremat lugu,” teadis Annika rääkida.

Paiga imetabase loodusega tutvumiseks tuli meile appi restoraniomanik Margit Härma, kelle juhatamisel mindi Prangli männikutesse seenejahile.

Hiljuti raamatu “Seeneaabits. Metsast pannile ja purki” välja andnud Härma ei liialdanud, kui nimetas Pranglit seenekorjaja paradiisiks: kübaranupsud kenitlevad siin kanarbikel-samblikel tõepoolest igal sammul.

Osava kokana tõestas Härma, et maitsvaks ja kiireks seeneroaks pole palju vaja, valmistades metsa vahel möödaminnes kivipuraviku-carpaccio.

Oma maagaas ja piraadid

Inimtühjade liivarandade, männitukkade ja luitemaastike uudistamise vahel tasub Pranglil oma silmaga üle vaadata Eesti ainus toimiv maagaasiläte.

Annika, kes loodusliku gaasipliidina sisse seatud gaasilätte kohal vorstikesi grillis, ütles, et maagaas avastati Pranglil 1920ndatel.

Loodusest kõneldes ei saa üle ega ümber legendist, mille järgi Prangli olnud kunagi mereröövlite saar ja piraadid elanud siin paksus kuusemetsas. Et nendest ja nende juhist Helenast lahti saada, olevat kuusemets maha põletatud. Sellest ajast kasvab saarel ainult männimets. Mereröövlite varandus olla saarel aga endiselt peidus.

Saarel leidub rohkesti rändrahne, neist suurim on 3,3 meetrit kõrge Punane kivi. Prangli rahvas uskus, et kui aher naine rahnu otsast end tagumiku peal alla libistab, saab ta kindlasti käima peale.

Päevareisi jooksul jõuab pilgu peale visata mälestusmärgilegi, mis püstitatud 1941. aastal Prangli lähedal uppunud auriku Eesti Rand mälestuseks. Küüditatutega Tallinnast Venemaale teel olnud alus sai saare juures Saksa õhuväelt pommitabamusi. Tänu kapteni meelekindlusele pääses uppumisest ja ühtlasi küüditamisest ligemale 3000 eestlast.

Kel rohkem aega, võiks Pranglil olles käia ära naabersaartel Keril ja Aksil.

PRANGLI SAAR

* Pranglit mainitakse esimest korda aastal 1387.

* 13.–14. sajandil asustasid saare rannarootslased, seejärel Eesti ja Soome kalurid ja hülgekütid. Edasi kuulus Prangli Maardu mõisale, seejärel Haljava mõisale, praegu jääb saar Viimsi valda.

* 1920ndatel elas Prangli saartel, see tähendab Prangli ja Aksi saarel kokku ligemale 600 inimest. Püsiasustus on säilinud vaid Pranglil, läbi aasta elab seal umbes 80 püsielanikku.

* Prangli põhikülad on Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa.

* Saare lähiümbruses on meri sügav, siin asub Eesti rannikuvetes Soome lahe sügavaim koht.

* Hoolimata kenadest liivarandadest, on Prangli kivine saar, siit on veetud kive nii Estonia teatri kui Eesti Panga hoone ehitamiseks.

* Prangli saar on 6,44 ruutkilomeetrit suur.

* Prangli kõrgemad osad kerkisid merest umbes 3500 aastat tagasi, kerkimine kestab ja saare pindala suureneb.

Andmed: Prangli Reisid OÜ, Prangli saarte muuseum