Igal aastal on metsaannid inimesi metsa korjeretkele meelitanud ja sellega on kaasnenud eksimised looduses. 2009. aasta ei ole teiste aastatega võrreldes erand. Juulikuus on meile metsa eksimisest teada antud neljal korral, tegemist on olnud eakate inimestega ja politsei on korraldanud maastikuotsinguid nende inimeste leidmiseks.
Otsinguid alustatakse üldjuhul kohast, kus metsa minejat viimati nähti. Otsinguala laiendatakse või muudetakse vastavalt otsingu käigus saadavale informatsioonile.
Sõltuvalt piirkonnast ja maa-alast kasutatakse eri otsimismetoodikaid. Piirkonnas olevatele sõidetavatele metsasihtidele ja teedele võidakse panna liikuma sireenidega politseisõidukid, pimedal ajal kasutada valgusallikaid, et eksinule anda märku, millises suunas liikuda.
Kui vähegi võimalik, ärge minge metsa üksinda, vaid koos kaaslastega ning metsas olge üksteisest nägemis- või kuulmiskaugusel.
Võimalusel riietuge erksavärviliselt ilmastikukindlasse riietusse või kasutage tumedate riiete korral neoonvesti, mille saab soetada paljudest kauplustest.
Soovitav on kaasa võtta vile, millega saab märku anda, sest see kostab häälest kaugemale. Kaasa võiks võtta veel taskulambi, millega on võimalik märku anda pimedal ajal.
Mobiiltelefoni olemasolul kontrollige enne metsa minekut aku laetust või võtke kaasa laetud varuaku.
Hea oleks omada enne metsa minekut piirkonna kaarti ja tutvuda sellel olevate tingmärkidega. Meie kogemus näitab, et inimesed eksivad tuttavas piirkonnaski. Õige suuna ja ilmakaarte määramiseks võtke kaasa kompass. Kaardi ja kompassi abil on juba lihtsam orienteeruda ja eksimise korral lähedalolevaid objekte leida. Kindlasti peaks oma sihtpunktist ja orienteeruvast tagasisaabumise ajast teavitama kojujääjaid.
Moodsate navigatsioonivahendite hulka kuuluv GPS annab võimaluse oma asukoht juba täpsemalt määrata ja seadmele joonistuv teekond annab võimaluse kergelt eksimist vältida ning õigesse sihtpunkti jõuda. GPSi kasutades võtke metsa minnes kindlasti kaasa varupatareid.
Metsas liikudes peatuge aeg-ajalt seene- või marjakorjamise vahel ning tutvuge ümbruskonnaga. Jätke meelde olulised märgid: kuivanud puu, lagunenud maja, sipelgapesa jm.
Oluline abimees on selge ilmaga päike, mille järgi võib oma liikumissuunda kontrollida. Kuid kindlasti peab arvestama, et metsast väljatuleku ajaks on päikese asukoht muutunud.
Eksinud inimene peaks eelkõige säilitama rahu. Kuulake ümbruskonna hääli: koduloomade hääli, sõidukite müra jm. Sellised hääled annavad märku, et läheduses on inimtegevus, kust võite abi saada õige suuna leidmiseks.
Kui õiget suunda ei leia, helistage telefoni olemasolul 110 või 112 ja kuulake edasisi korraldusi. Elektroonilise side seadus annab võimaluse positsioneerida hättasattunud isiku asukohta, kui ta võtab ühendust hädaabinumbritega. Praegu saame seda teha EMT ja Elisa operaatorvõrgus töötavate telefonide osas. Positsioneerimine annab meile võimaluse otsinguteks kasutatavaid ressursse oluliselt kokku hoida ja isikule õige suund kätte juhatada.
Kui eksinu kuuleb politseiauto sireeni mingis suunas edasi-tagasi liikumas või näeb pimedal ajal valgusallika valgust, on soovitav selles suunas liikuda. Kindlasti jõuate välja teele või metsasihile, kust lõpuks abi saate.
Tee või metsasihi leidmisel on soovitav sellel edasi liikuda, mitte siseneda tagasi või üle tee metsa. Paljud eksinud inimesed, jõudes metsasihile või teele, ei liigu mööda neid, vaid hakkavad otsima otsemat teed sihtmärgini, pöördudes selleks metsa tagasi, ja jätkavad ekslemist.
Kui kuulete ahelikus olevate inimeste hääli, tehke ennast võimalikult nähtavaks ja kuuldavaks. Selleks annavadki hea võimaluse neoonvest ja vile, pimedal ajal taskulamp.
Helikopteriga otsingu korral üritage leida lagedam koht ja teha ennast samuti võimalikult nähtavaks. Pimeda ajal anda märku taskulambiga.
Eksimise puhul, kui on vaja asuda inimese otsinguile, on seda parem, mida varem me vajalikku teavet võimaliku liikumissuuna kohta saame. Halbade ilmastikuolude puhul võib iga minut olla olulise tähtsusega.
Head seene- ja marjaõnne ning turvalist koduteed!