Tuul Pärnumaa purjedes

Pärnumaa meeskond jõudehetkel fotoaparaadi ees. Foto: parnupostimees.ee

Esimene Pärnumaa Eesti laevaehituse ühisus alustas 1921. aastal Kablis kolmemastilise kahvelkuunari Pärnumaa ehitamist.

1921. aasta Eesti tööstuse ja kaubanduse aastaraamatu andmeil olid selle ühisuse omanikud G. Jakobson, F. Koff, M. Kalmet, A. Klein jt. Mereleksikon (1996) kirjutab, et selle puulaevade ehitamiseks mõeldud ühingu asutasid R. Markson, F. Mahr ja H. Kosenkranius.

Laevaehitusmeistriks oli kuulus Saaremaa laevameister Mattis Hohensee. Muide, sama leksikon annab Pärnumaa ehituspaigaks Orajõe.

Kaljas veestati 1922. aasta sügisel. 1923. aastal ühisus pankrotistus ja edasi ehitas laeva juba uus laevasats koosseisus A. Klein, M. Meier ja D. K. Martinson. Laev toimetati Pärnusse ja taglastati siin. Juba 1922. aastal kutsuti kapteniks suurte meresõidukogemustega Mihkel Kurgo, kelle komando all seilas laev 16 aastat. Ühe allika põhjal oli Kurgo hiljem üks suuremaid osanikke laevas, seepärast pisut tema eluloost.

Mihkel Kurgo oli sündinud 18. veebruaril 1870 Audru vallas Kurgo talus. Tema isa läks vastuollu Audru mõisnikuga ja kolis Orajõe valda Treimanni.

Meremeheelu alustas Kurgo 14aastasena Jakob Marksoni kipsilaevas 27. Juuni.

Talviti õppis Heinaste merekoolis, suviti sõitis madruse, tüürimehe ja hiljem kaptenina Kusta Kalnini suurel kipsilaeval Georg-Gustav ja Läänemerest väljaspool Bertha-Alviinel.

1896. aastal sai Kurgo kaugsõidukapteni diplomi ja hakkas sõitma ookeanipurjekatel Eufrosiine, Andreas Weide, Merkator, Matador, Salme ja Uku.

Tema viimaseks purjekaks jäi aga Pärnumaa. Pärnumaa kõige kestvam merereis toimus 1931. aastal. Inglismaal prahiti laev kivisöebriketi laadungiga Mehhikosse. Sinna jõuti 26 päevaga. Uuest maailmast võeti peale mahagonilaadung Marseille’sse. Tagasiteel valitses kas tuulevaikus või puhusid vastutuuled ja nii venis tavaliselt 30-40 päeva kestnud reis 124 päeva pikkuseks.

Sellest ilmselt kaptenile piisas, sest see jäi tema viimaseks ookeanireisiks ja edaspidi seilas laev Läänemerel ning Inglismaa sadamate vahel.

1934 (1935?) põrkas Pärnumaa Bornholmi saare juures kokku Saksa ristlejate Königsbergi ja Leipzigiga. Sakslased jäid süüdi, pukseerisid purjeka Rune sadamasse ja tasusid remondikulud.

1938 talvitus Pärnumaa vallikraavis. Seejärel vahetas laev omanikku, sest 9. oktoobril 1940 kinnitatud natsionaliseeritud laevandusettevõtete nimekirjas on laeva omanikeks märgitud Michail Lorents ja Artemi Saartok.

Igatahes Mihkel Kurgo tegi oma viimased sõidud Jakob Rang & Ko-le kuulunud aurikul Arcturus ja jäi siis kaldale.

1941. aastal, kui punavägi Tallinnast meritsi Leningradi pages, jõudis 28. augustil Kadrioru juures randa purjekas Pärnumaa otse vangilaev Jean Teäri kõrvale.

Pärnumaal õnnestus minejatest maha jääda ja tänu sellele pääses Venemaale vedamisest 700 mobiliseeritud meest. Ilmselt oli nende hulgas palju hiidlasi, sest osa neist määrati Hiiumaa Omakaitsesse.

Purjekas Pärnumaa edasine saatus on praegu teadmata.