Kesklinna kitsukeses keldris harjutavad spordiklubi Leo maadlejad ei ole leidnud Pärnus ruumi, kuhu mahuks täismõõtmetega matt, poole aasta pärast peaks Paikusel valmis saama korralik maadlussaal.
Aastakümneid Pärnumaa maadlust vedanud Leo Kreinini mälestuseks loodud Leo klubis noori juhendav Raiko Hiis ütles, et nigelatele treeningutingimustele vaatamata võib poiste tulemustega rahule jääda.
Selle aasta parim saavutus oli Julian Kossinovi teine koht noorte kreeka-rooma maadluse maailma karikavõistluste etapil Norras, märkis Hiis.
Kas maadlus on Pärnu noorte hulgas populaarne?
On küll, me uurisime hiljuti linna kolmes gümnaasiumis, kui palju poisse tahaks tulla maadlustrenni, ja saime teada, et 80-90 noort tunneb ala vastu huvi.
Kui palju poisse mahub Vee tänava keldrisaali harjutama?
Tõsiseid tegijaid on tosina jagu, ega meid rohkem sellesse tillukesse keldrisse mahugi. Täismõõdus maadlusmatt on 12 korda 12 meetrit, praegu harjutame olude sunnil üheksa meetrit pikas ja neli meetrit laias ruumis juudomeeste tatamil.
Halb on, et me ei saa oma matti maha panna, tatami on kreeka-rooma maadluseks liiga kõva.
Kus te seni harjutasite?
Kadunud Leo Kreinini ajal oli meil korralik maadlussaal Pärnu pataljonis, aga see ruum tehti kasarmuks. Viimastel aastatel maadlesime lastekodu keldris kuid olime sunnitud remondi tõttu sealtki välja kolima.
Kas tõepoolest pole Pärnus spordisaali, kuhu saaks mõneks tunniks maadlusmati laotada?
Meie häda on selles, et üksteise otsa laotavate mattide paikapanekuks ja katte pingutamiseks kulub kaheksal poisil ligi tund. Kui arvestada, et koristamiseks kulub samuti aega, ei tulegi trennist midagi välja.
Leo klubil on laos kaks täismõõtudega maadlusmatti, mis ootavad oma aega.
Paikuse mehed kavatsevad söökla asemele sisustada maadlussaali. Kas see saal võimaldaks kõigil soovijail maadlust harrastada?
Väga tore, et Paikuse entusiastid eesotsas Leo kunagise õpilase Kuno Erkmanniga härjal sarvist kinni võtavad. Kindlasti toob mais avatav saal palju Sindi, Paikuse ja Pärnugi poisse maadlema.
Paraku on linnas ja Audrus nii palju huvilisi, et neid jätkuks mitmesse kohta harjutama.
Minu unistus on raskejõustikumaja, kuhu mahuksid nii kreeka-rooma- kui vabamaadlejad, juudoharrastajad, tõstjad, poksijad ja teiste jõualade harrastajad.
See mõte ei olegi utoopiline, poolteise miljoni krooniga saaks maja valmis ehitada.
Kui kaua olete maadlusega tegelnud?
Teise klassi poisina hakkasin Vändras treener Karl Pajumäe käe all harjutama, sealt läksin Tallinna spordigümnaasiumisse. Kuigi tahtmine oli end maadlusele pühendada, tuli minna tööle, et elatist teenida. Lõpetasin Tallinna tehnikakõrgkooli 1999. aastal ehitusinsenerina ja teenin leiba õpitud erialal.
Noorteklassis võitsin mitu Eesti meistritiitlit. Olen tulnud Põhjamaade juunioride meistriks ja saanud esikohti Balti matshil. Euroopa meistrivõistlustel olen olnud 14. ja MMil 13.
Aktiivselt maadlesin viimati kolm aastat tagasi. Võimalik, et osalen järgmise aasta Eesti meistrivõistlustel.
Kas olete uue hooaja plaanid juba paika pannud?
Oleme küll, võistluste kalender on üpris tihe. Kui kõik läheb kavakohaselt, sõidame enne Eesti meistrvõistlusi Venemaale treeninglaagrisse.
Kuigi olud on kehvad, ei jäta me jonni, vaid püüame edasi minna. Õnneks on tublisid lapsevanemaid, kes jõu ja nõuga Leo klubi aitavad.