Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eksportöörid tahavad sadamat Pärnu jõe Papiniidu silla juurde

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Grupp puidu- ja turbaeksportööre tuli välja ideega, et sobivaim paik Pärnu sadamat arendada on Pärnu jõe lõik allpool Papiniidu uut silda.

Eksportöörid, kes ei taha veel oma firmasid ega nime avalikustada, nendivad, et selline idee võib harjumuspärase mõtteviisi puhul tunduda teostamatu.

“Kui aga vaadata Pärnu linna ja maakonna ning kogu Edela- ja Lõuna-Eesti arengut mitte ainult 20, vaid 50 ja isegi rohkem aastaid ette, siis tasuks ja oleks viimane aeg sellist sammu kaaluda,” kirjutasid nad Pärnu Postimehele saadetud kirjas.

Tugevad küljed

Papiniidu silla juures asub Pärnu autotranspordi sõlmpunkt. Siin on sadama asukohaeelis Via Baltica lähedus, mis peaaegu läbib sadamat. See omakorda aitab kaasata transiitveoseid.

Veel olulisem on raudtee lähedus, mis sadama puhul on väga tähtis. See annab nii ekspordil kui impordil plusspunkte, sest lubab tuua raudteeharu otse sadamasse.

Ülejäänud asukohtades on raudtee kaasamine sadama transpordiskeemi Pärnus kas täiesti või peaaegu mõeldamatu. Nii ei saa aga käibesse tuua uusi kaubagruppe, sealhulgas konteinervedusid.

Peale selle jäävad sadama lähedale arenev tööstusrajoon Ehitajate tee ääres ja raudtee kaubajaam, kus ladustada ja komplekteerida kaupa.

Papiniidu sadamaga laheneb iseenesest probleem, millega praegu pidevalt tegeldakse: raskeveokid linnast välja!

Asukoht Papiniidus annaks eksportööridele märgatava kokkuhoiu, kuna lüheneb autode teekond sadamasse.

Samuti tekib võimalus ehitada Kesklinna sillast mere poole jääv kaubasadam ümber reisisadamaks. Papiniidus saaks jõekallastele hõlpsasti ehitada viie-kuue laeva sildumiskaid.

Takistused on ületatavad

Papiniidu sadama asukoht ei ole kooskõlas kehtivate linnaplaneeringutega. Pärnu üldplaneering ei näe selles piirkonnas sadamat. Eksportöörid aga väidavad, et kuna linnaplaneering on inimeste tehtud, võib hea tahte ja põhjendatuse korral seda muuta.

Ilma Pärnu jõe laevatee süvendamiseta saaksid Papiniidu sillani liikuda vaid nelja- kuni nelja ja poole meetrise süvisega laevad. Kui jõge süvendada, sõidaksid uude sadamasse sama süvisega laevad mis Kesklinna sillast allavoolu sadamatessegi.

Suurem takistus on Kesklinna sild, mille peaks avatavaks ehitama. Siis annaks öösel kindlatel kellaaegadel korraldada navigatsiooni jõel.

Kavandatav sild tuleks ümber ehitada niiviisi, et sillal sõidaksid autod kahes reas mõlemal suunal. Kaherealise liikluse puhul langeks ära vajadus ehitada üle Pärnu jõe kolmas sild.

Oluline vastuväide on seegi, et laevaliiklus hakkab segama sõudekanali kasutamist nii treeningutel kui võistlustel. Vaid öise, piiratud laevaliikluse korral ei tohiks majandustegevus sportlasi häirida. Võimalik on ehitada kaasaegne sõudebaas ülalpool Papiniidu silda.

Keskkonnakaitse seisukohalt on teada, et allpool Papiniidu silda puuduvad kalade koelmualad. Kogu maailm veab jõgesid pidi kaupa ja laevade teekonnad on pikad.

“Miks peab Pärnumaa tõestama vastupidist: et Pärnu jõgi ei sobi teha laevatatavaks vähemalt kolme kilomeetri ulatuses?” küsivad eksportöörid. Pärnu jõgi peaks nende arvates olema üks Pärnumaa ja linna arendamise vahendeid, mida eestlased oskasid juba sajandeid tagasi ära kasutada.

Kui mõelda uutele ettevõtmistele, näiteks Saaremaa ja mandri vahel silla ehitamisele, on kaubasadama ehitamine Papiniidu silla juurde teostatav idee, leiavad initsiaatorid.

Eksportöörid kutsuvad kõiki pärnakaid, majandusmehi, laevandusspetsialiste, keskkonnakaitsjaid ja teisi asjast huvitatuid avalikule arutelule ning koostööle, et selgitada välja esialgu utoopiana näiva plaani head ja halvad küljed.

Ajalool on komme korduda

Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tekitas sadama areng Pärnu linnale samuti probleeme: kesklinnas ei jätkunud kaubaveoks laoplatse, see omakorda takistas kaubanduse arengut.

Tolleaegne sadama arendamise kava nägi ette, et puidueksport koondatakse Waldhofi laoplatsidele, mis tähendas puidusadamale peaaegu sedasama asukohta, mida eksportööride initsiatiivgrupp praegu kaubasadamale välja pakub. Taanlaste ehitatud sildki tehti siis avanevate klappidega just sellestsamast eesmärgist lähtudes.

AS Pärnu Sadama juhatuse esimees Peeter Volkov ütles, et 1990. aastate algulgi arutati Kesklinna silla klappide avamist, kuid leiti, et see läheb kulukaks. Pealegi on sillaklappide ava suurte laevade läbisõiduks kitsas ning sild tuleks täiesti ümber ehitada, mis tähendaks palju suuremaid kulutusi.

Eksportööride initsiatiivgrupp aga leiab, et ebasoodsas kohas sadama ekspluatatsioon läheb veel kallimaks, kui kõik kulud kokku lugeda.

Papiniidu silla läheduses puuduvad elurajoonid ning sadama töö ei suurendaks oluliselt Via Baltica liiklusmüra

Kaubasadama idee toetajad on konsulteerinud laevaliikluse spetsialistidega, kelle hinnangul olevat Pärnu jõgi selles piirkonnas küllalt lai ning seetõttu ei teki laevasõidu ohutusega probleeme.

Tagasi üles