Uus sadam iga hinna eest

AS Maseko ei kavatse Pärnus avada üldiseks kasutamiseks mõeldud seadusekohast kallasrada, küll palub linnapea Väino Hallikmägil toetada volikogus Papiniidu sadama akvatooriumi koordinaatide kooskõlastamist.

Tänavu 25. juulil on OÜ Geo S.T. koostanud geodeetiliste tööde akti, mis määrab ära Papiniidu sadama piiri koordinaadid. Muu hulgas on sama firma Maseko tellimusel teinud sadama hüdrograafilised mõõdistustööd.

Asjaajamise kronoloogia

Juba 4. augustiga dateeritud kirjas Pärnu linnavolikogu esimehele Margus Tammekivile palub Maseko kooskõlastada oma kinnistule rajatava sadama akvatooriumi geograafilised koordinaadid.

Maseko juhatuse liikme Viktor Getmani allkirjastatud kirjas öeldakse veel, et käimas on sadama laevaliikluseks avamise eeltöö ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile on tehtud ettepanek anda sadamale nimeks Papiniidu.

Mis puutub nimetaotlusse, on Pärnu linnavolikogu esimehe Margus Tammekivi hinnangul siingi seadusest mööda mindud, sest kohaliku omavalitsusega pole Papiniidu sadama nime keegi kooskõlastanud.

Veel enam: nime saab taotleda reaalselt eksisteerivale kohale, kuid Pärnu üldplaneering kinnistul Suur-Jõe 54 sadamat ette ei näe.

7. augustil läkitab Tammekivi Maseko taotluse linnapea Väino Hallikmägile palvega korraldada volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine. Meer omakorda suunab kirja täitmiseks alluvatele.

15. septembril saadab Pärnu linnavalitsus Masekole abilinnapea Riina Müürsepa allkirjaga vastuse. Selles on kirjas: ”Sadama passistamiseks akvatooriumi määramine on seotud kogu Pärnu jõe veeala kasutuse määramisega.

Pärnu linna territooriumile jäävate jõgede kallastel on palju erinevaid sadamate valdajaid, kalurite kaisid, sõudjate sõudekoridore jne, mis kõik vajavad ühtset lahendamist. Pärnu linnavolikogu 18.04.2002. a. otsuse nr 33 p 1.8 alusel on algatatud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering, mille rahastamiseks on esitatud taotlus Euroopa Liidu struktuurifondide ettevalmistusfondile. Seega ei ole kahjuks võimalik lahendada teie sadama akvatooriumi määramist enne detailplaneeringu kehtestamist.“

29. septembril saab ministri heakskiidu majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus number 234, mis määrab Suur-Jõe 54 kinnistule rajatava sadama nimeks Papiniidu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes on sel ajal rahandusminister Tõnis Palts.

18. septembril sõidavad linnaametnikud läbi Jüri Jaansoni raja, märkimist leiab Maseko kõigile vilistav tegevus Pärnu jõe kaldal.

Linnavalitsuse avalike suhete nõunik Romek Kosenkranius ütleb järgmisel päeval Pärnu Postimehes, et linnavalitsus tahab jõekaldad muuta nii linlaste kui külaliste silmis Pärnu supelrannaga samaväärseks.

3. oktoobril kohtub linnapea Maseko esindajatega, sellele järgneb viis päeva hiljem firma õigusdirektori Rudolf Polmani kiri Hallikmägile. Polman ei nõustu abilinnapea Müürsepa seisukohaga, et akvatooriumi määramine pole võimalik enne detailplaneeringu kehtestamist.

”Linnal tuleks arvestada sedagi, et detailplaneering võib aega võtta nii mõnegi aasta, aga samas peatab akvatooriumi koordinaatide kooskõlastamisest keeldumine kogu vormistamisprotsessi, sadamat meresõiduks ilma akvatooriumita avada ei saa,“ märgib õigusdirektor.

Kirja lõpetuseks tehakse linnale selgeks Maseko seisukoht: ”Juhust kasutades teavitan teid, et kahjuks pole meil võimalik anda luba inimeste läbikäiguks mööda jõe kallast, kuna AS Maseko territoorium hõlmab ka nimetatud kallast ning seal on kala mahalaadimise sadam ja muud rajatised ning eeskirjade kohaselt on ettevõtte territooriumil võõraste viibimine keelatud.“

Maseko soovimatus sadamateemat kommenteerida jätab ajakirjanikule võimaluse oletusteks.

Juurdepääsuta sadam

Maseko kinnistu Pärnu kesklinna külje all perspektiivses ja kaunis kohas on üle 13 hektari. Uue sadama mõttest on raske aru saada, sest praegu ei ole sellele jõetsi juurdepääsu, kuna Kesklinna sild ei käi lahti ning silla kessoonide vahe on kaasaegsetele laevadele läbimiseks kitsas.

Papiniidu sadama rajamise plaanidest on Pärnu Postimees kirjutanud 13. märtsil 2002.

Anonüümseks jääda soovinud grupp puidu- ja turbaeksportööre tuli siis välja ideega, et sobivaim paik Pärnu sadamat arendada on Pärnu jõe lõik allpool Papiniidu uut silda. Suurema takistusena idee elluviimisel nähti toona Kesklinna silda, mis tulnuks avatavaks ehitada.

Eksportöörid on oma mõttele väljundi leidnud Tahkurannas, kuid seal on sadama arendamise seisanud kohalike elanike ja omavalitsuse vastuseis.

Linna huvid korda ei lähe

Maseko juhtide kirjadest nähtub selge ükskõiksus linna kui Pärnu jõe omaniku plaanide suhtes. Asi pole ainult kallasrajas, vaid näiteks sõudekanalis, sest Maseko sadama akvatooriumi geograafilised koordinaadid ulatuksid kolmandikuni jõe laiusest.

Lõviosa Suur-Jõe 54 kinnistu maast on määratletud kui ”muu maa“. Kas ei ole sadamaihaluse taga veel midagi, millesse kohalikku omavalitsust ei pühendata?

Suur-Jõe 54 oleks ideaalne koht turismi, elamumajanduse, motelli- või hotellinduse arendamiseks.

Kaugemas perspektiivis on kalatööstuse säilitamine võib-olla küsimärgi all. Ning alati võib omanik kaaluda kinnistu müümist.

Maseko asjaajamisstiilist võib välja lugeda põhimõtet: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Hea, et linnavalitsuse juristid on hakanud mõtlema, milliseid algatuslikke samme saaks astuda Pärnu jõe omanik - Pärnu linn. Käes on tagumine aeg Pärnu jõge ja selle keskkonda väärtustada.