Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sõudja Andrei Jämsa sai MMilt olümpiaimpulsi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Üks neljast Ateena olümpianormi täitnud pärnakast, sõudeklubis Pärnu harjutav Andrei Jämsa teab küll, et tõi olümpiapileti mitte endale, vaid riigile, kuid teeb kõik, et olümpiaveel sõuda.

Jämsa sai Milano maailmameistrivõistlustele õnnega pooleks, sest Jüri Jaanson startis ühepaadil, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov, Andrei Shilin ja Silver Sonntak istusid neljasesse ja kogu ettevalmistustsükli kaasa teinud ning mullu vigastatud Gulovi asemel neljapaadis sõudnud narvalane Igor Kuzmin kippus jääma üleliigseks.

Sõudeliidu juhid otsustasid igaks kümneks juhuks välja panna ka kahepaadi Kuzmin ja Jämsa. Nende Milanos teenitud 9. koht ja olümpianormi täitmine oli ilus üllatus kõigile.

“Üllatus oli juba see, et mind MMile kaasa võeti,” rääkis eile sõudeklubi angaaris jõutrenni teinud Jämsa. “Enne Milanot kodus meil Kuzminiga sõit kuidagi ei istunud, sealgi oli eelsõit krobeline, aga siis äkki taipasime, et jaksame tempot lisada. Mis sellest, et kuulsused ümberringi. Mina olin eessõudja, Kuzmin tuli hästi järele. Mina olen 185, tema 189 sentimeetrit pikk, seega sobime kasvultki. Nii hea koht esimesel MMil oli ometi üllatus.”

Jämsa on Kuzminiga kahepaadis sõudnud varemgi, kuni 23aastaste MMil olid nad seitsmendad. Lõppenud hooaja põhivõistlusena valmistus Jämsa siiski koos klubikaaslase Oleg Vinogradoviga juunioride MMiks.

“Olime seal neljandad, aga kui ma haigeks poleks jäänud, võinuks medaligi saada,” meenutas Jämsa.

Treener juhendab Ameerikast

Slaavi põhikoolis ja Vene gümnaasiumis õppinud Jämsa alustas sportlaseteed jalgpallurina, veidi on ta enne sõudmise juurde jõudmist lasknud ka vibu. Sõudmises oli ta esimene treener Tatjana Jaanson, vahepeal harjutas Jämsa Mihkel Leppiku käe all, nüüd juhendab teda taas Jaanson.

“Treener on koos abikaasa Jüriga Ameerikas, aga me oleme meili teel kontaktis,” ütles Jämsa. “Saadan talle aruanded sellest, kuidas treenin ja tema korrigeerib plaani, kui vaja.”

Jämsa teab suurepäraselt, et olümpiapileti võitis ta Eesti riigile, mitte endale. Ta teab sedagi, et on seni kuue suure (Jaanson, Endrekson, Gulov, Shilin, Sonntak, Kuzmin) järel esimene koondise ukse taga ootav sõudja. Jämsa seljataga on küll Vinogradov ja paar andekat narvalast, aga ta tahab teha kõik, et ise Ateenas aerud vette lüüa.

Sõudjad käivad veel jõel

“Puhkus on läbi, teen kõvasti tööd,” kinnitas Jämsa. “Päevas tuleb kaks harjutuskorda ja nädalas 20 tundi ära. Jookseme, tõstame kangi, praeguste ilusate ilmadega kannatab lahedalt tunnikese vee pealgi olla. Ootan pingsalt lund, sest suusatamine meeldib mulle väga ja sellega on hea vastupidavust kasvatada.”

Oma tugevatest ja nõrkadest külgedest rääkides ütles Jämsa, et jõudu on tal alati olnud, viimase aja areng näitab ka vastupidavuse paranemist.

“Vee peal sõudmistehnikat sättida annab siiski veel palju,” lisas Jämsa.

Veebuaris 22aastaseks saav sõudja ütles, et tegi seni spordi kõrvalt mõne juhutöö, aga Ateena olümpiani tahab ta end üksnes sõudmisele pühendada. Sõudeliit ja olümpiakomitee toetavad teda küll stipendiumiga, aga kerge tema elu ei ole, sest vaja on ju hästi süüa ja varustuski osta.

“Hea Filipp-firma kahepaat on olemas, aga trenniks oleks riideid vaja, kaua ma selle sõjaväe dzhempriga kangi tõstan,” poetas Jämsa tagasihoidlikult.

Detsembris läbivad sõudjad meditsiinilise testi, veebruaris on Tallinnas ergomeetrivõistlus; siis loodab Jämsa minna koos Jaansoni ja neljapaadimeestega pikemaks ajaks lõunasse harjutama.

“Ei salga, et edu MMil lõi mul hamba verele, lisas treeninguindu ja usku, et võin sõudmises kõrgeid eesmärke seada,” ütles Jämsa.

Tagasi üles