Riisiaasta peaeesmärk on juhtida tähelepanu toidunappusele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektor Jacques Diouf kuulutas käesoleva aasta ametlikult rahvusvaheliseks riisiaastaks 31. oktoobril 2003 New Yorgis.

Riisi olulisust näitab see, et praegu toidab riis ära ligi kolm miljardit inimest ja see hulk kasvab prognooside järgi 2015. aastaks 4,6 miljardini.

FAO on varemgi ühe korra riisiaasta välja kuulutanud ja see oli 1966, kui pärast Teist maailmasõda oli rahvaarvu ülikiire kasv kõrvutatuna riisi tootmise suhteliselt aeglase tõusuga põhjustamas näljahädasid Aasias.

FAO tegevuse tulemusel asusid paljud riigid tõhustama riisi tootmist ja turustamist ning seoses sellega elavnesid riisialased teaduslikud uuringud. Tookordne riisiaasta kuulutati õnnestunuks.

Riisi tuleb rohkem kasvatada

Koostöös rahvusvahelise riisi uurimise instituudi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega püütakse maailmas tõsta ühe tähtsama toiduaine tootmist ja tõmmata rikaste riikide tähelepanu sadadele miljonitele nälgivatele inimestele.

Praegu elab kogu maailmas pidevas näljas ligi 850 miljonit inimest, neist 200 miljonit on lapsed. Igal aastal sureb nälga kuus miljonit kuni viieaastast last.

Riisi tootmises ja aretamises loetakse eriti tähtsaks verstapostiks 1970. aastate rohelist revolutsiooni, mille käigus võeti kasutusele palju suurema saagikusega uusi viljasorte ja parandati tootmistehnoloogiat. Selle tulemusel kasvas järsult ka riisi tootmine, mis päästis miljoneid inimesi näljahädast. Kuna viimastel aastatel on toiduainete tootmise areng olnud suhteliselt aeglane ja väheefektiivne, siis loodab ÜRO saavutada rahvusvahelise riisiaasta raames suuremat edu just selles vallas.

Rahvusvahelise riisiaasta üks eesmärk on uue spetsiaalselt Aafrika kliimale ja vajadustele mõeldud riisisordi aretamine ja levitamine. NERICA (New Rice for Africa) saamiseks ristatakse Aafrika sorte Aasia omadega, et saavutada suurem saagikus, varajasem küpsemine, parem vastupidavus haigustele ja kõrgem valgusisaldus.

Odav ja kasulik toiduaine

Praegu kasvatatakse riisi umbes 115 maailma riigis ja kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Riisisorte on aretatud rohkem kui 7000, kuid mõne arvamuse järgi koguni 140 000.

Hiinast, Indiast ja Indoneesiast tuleb kokku 60 protsenti maailmas toodetavast riisist. Aasias toodetakse tegelikult üldse umbes 90 protsenti kogu maailma riisist. Siit ka tarbimiserinevused, näiteks Myanmaris süüakse päevas keskmiselt pool kilo riisi, samal ajal kui Euroopas süüakse keskmiselt kolm kilo riisi aastas.

Riis on levinud ja nõutud toiduaine eeskätt seetõttu, et ta on odav. Sellest on lihtne toitu valmistada, riisi ladustamine on kerge ning ta on tervislik ja toitainerikas.

Muide, riisi kasutatakse peale söömise ka mitmesugustel teistel eesmärkidel. Nii toodetakse riisist nööri, paberit, veini, õlut, kosmeetikat, pakkimismaterjale ja isegi hambapastat.

Kuna riisi on inimesed kasvatanud juba tuhandeid aastaid, siis on temast saanud lahutamatu osa paljude rahvaste materiaalses ja vaimses kultuuris. Riis on sajandite vältel olnud inspiratsiooniallikaks laulude, maalide, juttude loomisel.

Riis on traditsiooniliselt olnud üks valitsuste poolt kõige tugevamini kaitstud siseriiklikke toiduaineid. Välismaise toodangu konkurentsi eest kaitstakse kodumaal toodetavat riisi kõrgete tollide, mitmesuguste kvootide ja muude majanduslike meetmetega.

Sestap lähebki praegu ainult 4-6 protsenti riisi maailmatoodangust rahvusvahelisse kaubandusse, samal ajal kui maisil on see näitaja 12 ja nisul 18 protsenti.

Viimastel aastakümnetel on siiski pidevalt kasvanud riisi müümine ja ostmine maailmaturul, kusjuures paljud riigid, eriti Aafrikas, on hakanud sõltuma riisi impordist.

Allan Espenberg, vabakutseline ajakirjanik

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles