/nginx/o/2015/09/09/4468747t1hf567.jpg)
Tähelepanelik poekülastaja vihjas, et hiljaaegu hakkas Pärnu ühes toidupoes tööle automaatne tuletõrjesignalisatsiooni süsteem (ATS). Poe töötajad ja külastajad reageerisid tema sõnul üsna kummaliselt: nad ei reageerinud üldse.
Tuleohutusspetsialist: inimesed võtavad tuletõrjesignalisatsiooni valehäirena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundub, et inimesed on hakanud tuletõrjesignalisatsiooni poodides automaatselt võtma kui valehäiret.
ATSide tõttu väljasõit on päästjatele üks sagedasemaid sündmusi, sest andurid hakkavad tööle eri tegurite mõjul: remonttööde käigus, vales kohas suitsetamisest, hooldusvigadest, veokite summutitest tulenevast suitsust, linnupesadest ja süsteemi ehituslikest vigadest.
Häireid on olnud juba nii palju, et inimesed ei usu enam, et neid võiks päriselt oht varitseda. Nad on muutunud passiivseks. 2013. aastal toimus Riia Maximas varing. Enne seda hakkasid tööle andurid, kuid inimesi ei evakueeritud.
Päästjad sõidavad iga kord ATSi kutse peale välja ja suhtuvad igasse juhtumisse täie tõsidusega, sest parem karta kui kahetseda. Poes reaalse ohuolukorra äratundmine võib olla raske, kuid igasse häiresse peaks suhtuma kui päris ohtu ja käituma vastavalt.
Anduri käivitudes otsitakse esmalt üles poe töötajad ja seatakse neile juba instinktiivselt ootused juhendamise osas.
On kahetsusväärne, kui töötajad ja turvamehed ei tea, kuidas sellises olukorras õigesti käituda.
Hoone omanikul on kohustus oma töötajaid vähemalt korra aastas koolitada, et nad oleksid teadlikud, kuidas tulekahju korral käituda ja kliente juhendada. Koolituste käigus määratakse üks vastutav isik, kes ATSi tööle hakates häiret kontrollima läheb. Kui vastutav isik lahkub majast, peab ta määrama endale asendaja. Ka teistele määratakse koolitustel rollid, mida ohuolukorras täita. Hoone omanik peab tagama süsteemi korrasoleku ja regulaarselt selle hooldust tellima.
Töötajatel on ATSi käivitudes üks tähtsaim roll kanda, nemad uurivad vastutava isiku käest, kas on tulekahju. Ainuõige samm on teavitada kliente mõlemal juhul, nii tulekahju kui valehäire puhul. Suuremates poodides on mikrofon ja kõlarid, väiksemates poodides piisab töötaja valjemast häälest või märguannetest. Kui on tulekahju, peab kliendid poest välja juhatama.
Teavitamine lisab poe kollektiivile ja ettevõttele usaldusväärsust kliendi silmis, kuid mis veelgi enam – võib päästa elusid. Teavitamata jätmine võib saada saatuslikuks, sest kui on tulekahju ja keegi ei reageeri, on tagajärjed kurvad.
Töötajad võivad ka ise küsida oma tööandjalt koolitusi. Suuremates avalikus kasutustes olevates hoonetes on kord aastas kohustuslik teha koolitusi, väiksemates ettevõtetes see nii ei ole, kuid ka nemad peaksid oma töötajaid tuleohutusealaselt harima.
Artikli alguses väljatoodud juhtumis oli töötajate käitumine puudulik, tegelikult ei reageerinud ka kliendid. Ideaalis peaks signalisatsiooni tööle rakendumisest alates järgima töötajate juhiseid või liikuma lähima väljapääsu poole. Valehäire puhul saab alati tagasi minna ja oma oste jätkata, kuid tulekahju korral päästate iseenda, oma lapsed ja ehk veel kellegi.
Ärge kartke näidata, et hoolite oma elust, ärge kartke olla eeskujuks oma lastele ja teistele poekülastajatele. Selliseid õnnetusi juhtub, olgugi et vähe, kuid igal juhul tuleks olla valmis.