"Noored näevad kõike hoopis teistmoodi," tõdes klassijuhataja Marje Vaan. Üheksandikud on tutvustanud näiteks veebikeskkondi fotoesitluste tegemiseks ja noorte seas populaarseid rakendusi nagu Snapchat ja Instagram.

Viimasena nimetatuidki saaks õpetajate sõnutsi koolitöös rakendada. "Mõni õpetaja tõepoolest tegi pärast loengut Instagrami konto," lausus kooli haridustehnoloog Diana Veskimägi.

Kui Vaan oli oma sõnutsi skeptiline, kas üheksandikud õpetaja rollis hakkama saavad, siis nüüd on noored viinud ta veendumuseni, et õpilasedki sobivad klassi ette suurepäraselt.

"Üheksa aastat olen ju õpetajatega samas koolis olnud, ei olnud üldse hirmus," rääkis klassi ees seisnud Kevin. Sama kinnitasid nii Eliise, Maarja kui Markus.

Digipöörde asjus jagunevad noored kahte lehte. Kui 9. klassi õpilane Maarja tõdes, et tema tahaks heita kõrvale tahvelarvutid ja õppida taas vanamoodi, siis Markus ja Kevin arvavad vastupidist.

"Olen märganud, et mida vanemad õpilased, seda keerulisem digipööre neile on. Paljud lõpuklasside õpilased tahaksid ikka tahvelarvuti asemel õpikut käes hoida, sest kogu elu on nii teadmisi omandatud," märkis Veskimägi.

Haridustehnoloogi teatel tehakse digivahetunde mujalgi Eesti koolides, kuid esimesena korraldas midagi sellist just Vanalinna põhikool. "Patenti me sellele ideele ju peale ei pannud," naeris ta. Sellel aastal otsustati õpetajate asemel kaasata digivahetundidesse hoopis õpilased.