Segaduses vanaproua jagab palatit ohtlike vaimuhaigetega

Eesti vildakate seaduste tõttu satuvad dementsed vanainimesed ja alkohoolikud samasse palatisse näiteks agressiivsete ja ohtlike skisofreenikutega.

AS Hoolekandeteenuste juhataja Maarjo Mändmaa on pöördunud Pärnu linna vastu riigikohtusse, kuna pole nõus, et dementne vanaproua tema asutusse määrati. Riigikohus rahuldas Mändmaa kaebuse 10. veebruaril ja saatis otsuse tagasi ringkonnakohtusse. Juhtumi muudab keeruliseks see, et seadus ei võimalda Mändmaal otsustada, kas kõnealune inimene peaks üldse kinnises asutuses elama.

Kuhjatud prügi ja paranoia

Pärnu linna sotsiaalosakond määras kodanik X-i, nimetagem teda lähedaste privaatsust austades niimoodi, hoolekandeteenusele, kuna lähedased pidasid teda ohtlikuks nii endale kui kaasinimestele.

Politsei andmetel on alates 2014. aastast registreeritud kaks X-i avaldust korterivarguse kohta. Viimase kolme aasta jooksul on naine kuhjanud korteri täis prahti ega luba seda koristada. Päästeameti andmetel vajas ta kord abi elektripliidi väljalülitamisel. Korter on ääretult tuleohtlik. Vanaproua on pakutud abist alati keeldunud.

“Dementsus tähendab seda, et inimese vaimsed võimed hakkavad taandarenema, sellega kaasneb näiteks mälu halvenemine, esineda võib käitumishäireid ja paranoiat,” selgitas AS Hoolekandeteenuste kvaliteedijuht Aster Tooma. Dementsus pole ravitav, seega parim viis X-i eest hoolitseda on paigutada ta toetavasse keskkonda.

Tooma hinnangul on konkreetne inimene sattunud täiesti valesse kohta. “Näiteks, kui panna vägivaldne vaimse häirega isik samasse osakonda vanaprouaga, kelle ohtlikkus seisneb prügi korjamises, pole see viimasena nimetatule ju turvaline,” põhjendas ta.

Tooma sõnutsi on dementsetele inimestele keeruline leida hoolduskohta, sest paljudes üldhooldekodudes ei saa tagada neile küllaldast järelevalvet. “Et nad rändama ei läheks, ära ei eksiks või end muul viisil ohtu ei seaks,” täpsustas Tooma. Pealegi võib liikumise piiramine dementse kliendi vihaseks ajada.

Kvaliteedijuht märkis, et Eestis kasutab näiteks SA Viljandi Haigla õendus-hooldusteenuse pakkumisel lahendusena ovaalset koridori, kus dementne jalutab ringiratast, sattumata kinniste uste ette.

Kõik on sundseisus

Olgugi et vaidlus on jõudnud riigikohtusse, on Pärnu linnavalitsus AS Hoolekandeteenustega üsna sama meelt. Linna eakate hoolekande peaspetsialist Iris Ruut sõnas, et kohtumääruse alusel paigutatakse kinnisesse asutusse väga erinevas seisundis isikuid, kuid teenuse osutamise koht on sama. Linn on põhimõtteliselt sunnitud vaimuhaiged ühte patta paigutama. “Paigutamata jätmine ohustab teda ennast või teisi ja muud abi ei ole võimalik osutada,” tõdes Ruut.

Peaspetsialisti arvamust mööda ei taha riik luua paindlikumat süsteemi ja senine seisukoht on, et omavalitsused lahendagu olukord ise.

Probleem võib olla rahaski. Tooma andmeil ületavad hooldusteenuste kuutasud abivajaja pensioni mitu korda. Samuti napib hooldusasutustes kohti.

“Praegu saame teha ainult nii palju, et paneme inimese palatisse, kus on vaiksemad ja rahulikumad kliendid,” tõdes Tooma. Sealgi tekib kaaslastega konflikte. “Näiteks paneb keegi lambi öösel põlema, teine kustutab tule, esimene saab kurjaks ja lööb teda,” rääkis Tooma.

Kvaliteedijuht ütles, et nende teenusel on väga erinevad sihtgrupid: nii vaimuhaiged kui alkohoolikud, nii autistid kui dementsed. Kõik need inimesed vajaksid tegelikult erisugust lähenemist ja toetust.

“Näiteks pole meie töötajatel mingit väljaõpet alkoholisõltuvuse ravimiseks. Me lihtsalt hoiame inimesi kinni, et nad alkoholi kätte ei saaks,” nentis Tooma.

Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves on seisukohal, et probleemid tekivad pädematusest.

“Psüühikahäirega inimesele määrab riik esindaja, kellel puuduvad teadmised,” lausus Ilves. Ta selgitas, et õigust vabadusele saab kinnisesse psühhiaatrilisse asutusse paigutamisega piirata vaid siis, kui ühel ja samal ajal on täidetud järgmised eeldused: inimesel on raske psüühikahäire, ta on ohtlik endale või kaaskondsetele ja muudest ohu kõrvaldamise meetmetest pole piisanud. “Sageli nähakse neist vaid esimest,” tõdes esindusühingu juht.