Öös põlevad eredad prožektorid

Ille Rohtlaan
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sander Rebase ja Indrek Taalmaa taksosõidustseenis on hästi mõjus tahavaatepeegliefekt.
Sander Rebase ja Indrek Taalmaa taksosõidustseenis on hästi mõjus tahavaatepeegliefekt. Foto: Gabriela Liivamägi

Endla teatri mänguline draama Mati Undi romaanist “Öös on asju” jääb meelde meisterlike videolahenduste ja mängleva intellektiga, püüdes tervikuna ei vähemat kui maailmaparandamine.

Veel nõukogude aja lõpus kirjutatud ja 1990. aastal ilmunud “Öös on asju” räägib ajast, mida iseloomustavad taksosabad ja paberisse keeratud liha, kuid seal on juba Euroopa-haaret ja maad võtvat individualismi.

Postmodernistlikke jutustamisvõtteid kasutava romaani tegevus paigutub aastasse 1979.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles