Sindi pensionär Mallel on suur mure kohalike tuvide pärast, kes hakkasid ühtäkki üksteise järel surema.
Pärnumaal hakkasid tuvid ühtäkki surema (1)
“Sellest on kindlasti kaks nädalat, kui esimesed laibad hakkasid tekkima,” tõdes proua murelikult. Nüüd näeb ta pea iga päev, kuidas tuvid maja ees kustuvad: esmalt ukerdavad uimaselt, siis kükitavad armetult maha, misjärel kukuvad elutuna külili.
Nii lebavad laibad pidevalt paneelmajade vahel maas: kord märkab kojamees neid üksi, kord paariti. Vahel on neid rohkemgi. “Üks päev oli neli surnud tuvi kõrvuti, viies uimane ootas nende kõrval surma,” märkis Malle.
Mitu lindu viimase paari nädala jooksul hukka on saanud, ei osanud sintlane öelda. “Ma ei taha vaadata: olen suur looma- ja linnuarmastaja,” põhjendas vanaproua. “Õudne on näha, kuidas kojamees tuleb ja viskab linnu laiba prügikasti.”
Üks päev oli neli surnud tuvi kõrvuti, viies uimane ootas nende kõrval surma. Malle
Malle rääkis, et ühe tuttava naise sõnul olla Sauga tuvidelgi sama probleem.
Lindude pärast südant valutav naine on muudkui vaaginud, mis võib olla tuvide äkitselt kasvanud suremuse põhjus. Küll on ta kahtlustanud mürgitamist, küll epideemiat. Prügikasti juures kive nokkivaid tuvisid täheldades tabas proua end mõttelt: ehk on neil toit otsa saanud.
Peale selle on Malle kuulnud, et vahel reguleerib loodus nii isendite hulka. Et süda oleks rahul ja inimesed oskaksid võimalikest haigustest hoiduda, tuleks eaka naise hinnangul surmade põhjus kindlaks teha.
Eesti maaülikooli doktorant, Eestimaa looduse fondi metsloomade haigla projekti ekspert-veterinaar Madis Leivits tõdes, et tuvide suremuse suurenemises pole midagi iseäralikku. “See pole midagi erakordset, et haigus levib,” sõnas Leivits. “Tartuski on hakanud tuvide haigused levima.”
Nagu selgub Leivitsa kommentaarist, oli Sindi vanaproua tuvide surmapõhjuse aimamisel õigel teel. “Haigused levivad lindude seas, kui populatsioon on liiga suur,” selgitas Leivits. “Haige lind läheb teiste hulka, misjärel haigus levib.”
Kuigi mõni loomahaigus võib inimeselegi nakkav olla, pole Leivitsa sõnul paanikaks põhjust. “Kui tihti saab inimene haiguse metsloomalt?” küsis loodusteadlane retooriliselt.
Et anda tuvide suremuse kasvule täpne selgitus, tuleks Leivitsa sõnul teha analüüsid. See maksab aga kopsaka summa raha, mida keegi kulutama ei hakka, kui inimesed või koduloomad ei haigestu. “Isegi haigekassal pole raha, ka loomadel pole rahakotti,” tõdes Leivits.
Leivits märkis, et hääbuvaid tuvisid oleks võimalik ravida ja neil elu sees hoida, kuid see poleks kuigi otstarbekas. “Nii jääksid nad endist viisi haiguse levitajaks,” lausus asjatundja. “Peab vaatama populatsiooni tervist, mitte indiviidi.”